Määrusega (EL) nr 2020/1783 (uuesti sõnastatud) ELi liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades nähakse ette üldine õigusraamistik tõendite kogumiseks mõnes teises liikmesriigis kui kohtu asukohariik. Selle määrusega asendatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 1206/2001 ja seda hakatakse kohaldama 1. juulil 2022. Uues määruses selgitatakse, kuidas koguda tõendeid videokonverentsi või muu kommunikatsioonitehnoloogia abil, ja nähakse I lisas ette vorm N tehnilise teabe vahetamiseks. Vormi N kasutatakse nii videokonverentsi teel tõendite kogumise taotlemiseks kui ka sellisele taotlusele positiivse vastuse andmiseks. Igal ELi liikmesriigil on selles valdkonnas aga oma menetlusnormid, mistõttu sõltuvad protsessi üksikasjad koostöötaotluse saanud liikmesriigi õigusest.

Selleks et ELi liikmesriikide kohtutel oleks lihtsam teha koostööd ja kasutada igakülgselt videokonverentsi võimalusi mõnes teises ELi liikmesriigis tõendite kogumiseks, on Euroopa õigusalase koostöö võrgustik tsiviil- ja kaubandusasjades koostanud teabelehed. Need annavad praktilist teavet normide, menetluste ja tehniliste vahendite kohta ELi liikmesriikides.

Üksikasjaliku teabe saamiseks konkreetse riigi kohta klõpsake selle riigi lipul.

Seonduv link

Tõendite kogumine - liikmesriikide teatised ja otsimootor pädeva(te) kohtu(te) / asutus(t)e väljaselgitamiseks

1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, siis milliseid liikmesriigi menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Pärast seaduse nr 99/1963 (tsiviilkohtumenetluse seadustik (občanský soudní řád) (muudetud), jõustus 2017. aasta septembris) muutmist reguleeritakse tsiviilmenetluses videokonverentsiseadmete kasutamist vahetult selle seadusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvis 102a on sõnaselgelt sätestatud, et kohus võib oma ülesannete täitmisel kasutada videokonverentsiseadmeid kas poole taotluse alusel või kui ta ise peab seda vajalikuks. Videokonverentsi saab kasutada eelkõige selleks, et võimaldada poolel või tõlgil osaleda kohtuistungil või kuulata üle tunnistaja, ekspert või pool.

Seda küsimust reguleerib ka justiitsministeeriumi juhendi nr 505/2001 (millega määratakse kindlaks esimese ja teise astme kohtute ning kõrgeima kohtu kodu- ja töökord) paragrahv 10a.

2 Kas on piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja menetlusosalisi?

Seadusega on sõnaselgelt ette nähtud tunnistaja, eksperdi või poole ülekuulamine. Isikute ring, kellega seoses võib videokonverentsi kasutada, ei ole ette piiratud ja seepärast võib videokonverentsi teel kaasata ka muid isikuid, näiteks tõlke. Videokonverentsi kasutatakse siis, kui see on otstarbekas, või poole taotluse alusel.

3 Kas on piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Seadusega ei ole seatud üldisi piiranguid. Piirangud võivad aga tuleneda kohtuasja konkreetsetest asjaoludest (nt tehniline teostamatus).

4 Kas on piiranguid koha suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Kui kohtu esimees (ainukohtunik) täidab ülesandeid videokonverentsi teel, tuleb kohtukutsel märkida ka videokonverentsi koht ja aeg. Seetõttu ei välistata ühegi sobiva koha kasutamist, näiteks koht, kus ekspert või tunnistaja parajasti viibib (nt haigla, labor).

Siiski on tähtis, et kohtu ametnik, kellele kohtu esimees (ainukohtunik) videokonverentsi korraldamise ülesande andis, saaks kontrollida selle isiku isikusamasust, kes videokonverentsil osaleb. On ette nähtud, et isik kuulatakse tavaliselt üle kohtus, vanglas või tervishoiuasutuses.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid kohtuistungeid tohib salvestada?

Seaduses on sätestatud, et videokonverentsi kasutamise korral tuleb alati teha audio-videosalvestis. Kui salvestise tegemisele lisaks koostatakse ka protokoll, ei pea videokonverentsil osalenud isik seda allkirjastama.

6 Mis keeles peab kohtuistung toimuma: a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

Kui tunnistaja ei valda menetluse keelt, on tal põhiseadusliku akti nr 2/1993 (põhiõiguste ja -vabaduste harta (Listina základních práv a svobod)) artikli 37 lõike 4 kohaselt õigus kasutada tõlki. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 18 lõike 2 kohaselt määrab kohus tõlgi menetlusosalisele, kelle emakeel ei ole tšehhi keel, kui menetluse käigus peaks selline vajadus tekkima.

7 Kui vajatakse tõlke, siis kes vastutab nende leidmise eest ja kus peaks olema tõlkide asukoht, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 18 lõigete 1 ja 2 kohaselt peab kohus tagama menetlusosalistele võrdsed võimalused oma õiguste kasutamiseks ja määrama tõlgi menetlusosalisele, kelle emakeel ei ole tšehhi keel, kui menetluse käigus peaks selline vajadus tekkima.

Tõlk võib menetluses osaleda videokonverentsi teel. Seetõttu ei pea tõlk olema füüsiliselt samas ruumis isikuga, keda küsitletakse.

8 Millist menetlust kohaldatakse kohtuistungi korraldamiseks ja isiku teavitamiseks ülekuulamise aja ja koha kohta, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt? Kui palju aega tuleks mõlema variandi korral kohtuistungi kuupäevast teavitamiseks ette näha, et isik saaks selle toimumisest piisavalt vara teada?

Kohus toimetab isikule kohtukutse kätte vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvile 51. Kui kõnealuses seaduses või kohtukutse kättetoimetamist käsitlevas eriseaduses ei ole nõutud täpsemaid üksikasju, peab kohtukutse sisaldama järgmist teavet: kohtuasi, millega seoses kutse saaja peab kohtusse ilmuma, kohtumenetluse eesmärk, koht ja algusaeg, kohtukutse põhjus, kohtukutse saaja seisund menetluses, kohtukutse saaja kohustused ja vajaduse korral kõnealuse menetluse eeldatav kestus. Kui kohtuistungil kasutatakse videokonverentsiseadmeid, teavitatakse kohtukutse saanud isikut sellest, millal ja kuhu nad peaksid ilmuma.

Kohtukutse võib kätte toimetada paberil või elektrooniliselt ja kiireloomulistel juhtudel telefoni või faksi teel.

Kui tunnistaja või ekspert kuulatakse üle videokonverentsi teel ning ülekuulatav isik peab ilmuma teise kohtu tööpiirkonda, toimetab kohtukutse kätte kohus, kelle tööpiirkonnas isik peab ülekuulamisele ilmuma. Taotlev kohus palub, et teine kohus täidaks selle ülesande. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 115 lõike 2 kohaselt tuleb kohtukutse menetlusosalisele kätte toimetada nii, et tal jääks valmistumiseks piisavalt aega – tavaliselt vähemalt kümme päeva enne kohtuistungi kuupäeva, kui ei toimu eelistungit.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas need tasutakse?

Videokonverentsi kasutamisega kaasnevad andmeedastuskulud. Need kulud peaks kandma taotlev kohus, kes videokonverentsi korraldamise algatab.

10 Kuidas tagatakse, et otse taotleva kohtu poolt ülekuulatavat isikut teavitatakse sellest, et ütluste andmine on vabatahtlik?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 126 lõike 1 kohaselt peab füüsiline isik, kes ei ole menetlusosaline, ilmuma kohtukutse saamise korral kohtusse ja tunnistajana ütlusi andma. Tunnistaja võib keelduda ütlusi andmast ainult juhul, kui selle tagajärjel võib tekkida oht, et kas talle endale või tema sugulastele esitatakse süüdistus. Enne kohtuistungi algust teavitatakse tunnistajaid alati nende ütluste tähendusest, nende õigustest ja kohustustest ning valeütluste andmise karistusõiguslikest tagajärgedest.

11 Millist menetlust kasutatakse ülekuulatava isiku isikusamasuse kontrollimiseks?

Kohtuistungi alguses peab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 126 lõike 2 kohaselt kontrollima tunnistaja isikusamasust. Tavaliselt palutakse tunnistajal esitada isikutunnistus või pass.

Kui ülekuulamine toimub videokonverentsi teel, peab kohtu ametnik, kellele kohtu esimees (ainukohtunik) videokonverentsi korraldamise ülesande andis, kontrollima videokonverentsil osaleva isiku isikusamasust videokonverentsiseadmeid kasutades. Kohtu esimehe (ainukohtuniku) nõusolekul võib isik, kes kontrollib isikusamasust seal, kus ülekuulatav isik asub, olla kohtu, vangla või muu kinnise asutuse ametnik, eeldusel, et talle on see ülesanne antud.

12 Milliseid nõudeid kohaldatakse vande andmise suhtes ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohase tõendite vahetu kogumise raames nõutakse vande andmist?

Vastavalt rahvusvahelise eraõiguse seaduse nr 91/2012 paragrahvi 104 lõikele 2 võib tunnistajaid, eksperte ja menetlusosalisi üle kuulata vande all, kui seda nõuab mõne teise riigi asutus. Tunnistajate ja menetlusosaliste vanne on järgmine: „Vannun oma au nimel, et vastan kohtu igale küsimusele täielikult ja ausalt ega varja midagi.“ Eksperdi vanne on järgmine: „Vannun oma au nimel, et annan arvamuse oma parimate teadmiste ja veendumuste kohaselt.“ Korduva vande korral muudetakse vande sõnastust vastavalt.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et kohtuistungi päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Videokonverentsi ettevalmistamisel lepitakse kokku taotleva ja taotluse saanud kohtu vajadustel põhinevas erikorras.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Videokonverentsi ettevalmistamisel lepitakse kokku taotleva ja taotluse saanud kohtu vajadustel põhinevas erikorras.

1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, siis milliseid liikmesriigi menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Jah, tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel. EL Nõukogu määruses 2020/1783 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) art 20 lg 1 kohaselt kogub taotlev kohus tõendid videokonverentsi teel või muu kommunikatsioonitehnoloogia abil, kui see tehnoloogia on kõnealuses kohtus kättesaadav ja kui kohus peab sellise tehnoloogia kasutamist asja konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt asjakohaseks. Eesti kohtutel on olemas vajalikud seadmed videokonverentsi korraldamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS, internetist leitav siit) § 15 lg 6 kohaselt kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriigi kohtu taotlusel Eestis abi osutamisele tõendite kogumiseks TsMS-is sätestatut niivõrd, kuivõrd EL Nõukogu määruses 2020/1783, liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) sätestatust ei tulene teisiti. TsMS § 15 lg 5 kohaselt osutab Eesti kohus välisriigi kohtu taotlusel abi menetlustoimingu tegemiseks, kui taotletav menetlustoiming kuulub Eesti seaduse kohaselt Eesti kohtu pädevusse ega ole seadusega keelatud ja kui teisiti ei tulene seadusest ega välislepingust. Menetlustoimingu võib teha ka välisriigi õiguse kohaselt, kui see on vajalik menetluseks välisriigis ja sellega ei kahjustata menetlusosaliste huve. Menetluskonverentsi teel peetavat istungit reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 350. Eriregulatsiooni ega piiranguid määruse 2020/1783 alusel videokonverentsi korraldamise kohta, sh menetluskonverentsi korraldamise kohta määruse art 20 alusel taotleva liikmesriigi kohtu poolt otse läbi viidava videokonverentsi kohaldamise kohta loodud ei ole.

2 Kas on piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja menetlusosalisi?

TsMS § 350 lg 1 kohaselt on menetluskonverentsina peetaval kohtuistungil võimalik menetlusosalisel teha reaalajas menetlustoiminguid, st ta võib anda vande all seletuse või hagita menetluses seletuse, mis ei ole antud vande all; lõike  2 kohaselt võib menetluskonverentsi teel kuulata üle ka tunnistaja või eksperdi.

Seega võib menetluskonverentsi teel menetlusosaline anda vande all seletuse või hagita menetluses seletuse, mis ei ole antud vande all; samuti võib menetluskonverentsi teel kuulata üle ka tunnistaja või eksperdi.

3 Kas on piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Vaata vastust eelmisele küsimusele.

4 Kas on piiranguid koha suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

TsMS § 350 lg 1 kohaselt võib kohus korraldada istungi menetluskonverentsina selliselt, et menetlusosalisel või tema esindajal või nõustajal on võimalik viibida istungi ajal muus kohas ja teha sealt reaalajas menetlustoiminguid.

Seega võib kohus korraldada menetluskonverentsi selliselt, et küsitlemiseks ei pea viibima kohtus.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid kohtuistungeid tohib salvestada?

Jah, kohtuistungeid võib salvestada. Salvestamine toimub TsMS §-s 52 või TsMS §-s 42 sätestatud korras. Kohtutes kasutatav kaugülekuulamise tehnika võimaldab ülekuulamiste TsMS § 52 alusel salvestamist.

6 Mis keeles peab kohtuistung toimuma: a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

TsMS § 32 lg 1 kohaselt toimub Eestis kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. TsMS § 32 lg 2 kohaselt kohtuistung ja muud menetlustoimingud protokollitakse eesti keeles. Kohus võib istungil võõrkeeles antud ütlused või seletused märkida protokolli lisaks nende sisu eestikeelsele tõlkele ka nende esitamise keeles, kui see on vajalik ütluse või seletuse sisu täpseks edastamiseks. Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustikus puudub eriregulatsioon EL Nõukogu määruses 2020/1783 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades alusel (uuesti sõnastatud) teise liikmesriigi kohtu taotlusel ütluste või seletuse võtmise keelerežiimi kohta.

7 Kui vajatakse tõlke, siis kes vastutab nende leidmise eest ja kus peaks olema tõlkide asukoht, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

TsMS § 34 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt ja tal ei ole menetluses esindajat, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi. Tõlki ei pea kaasama, kui menetlusosalise avaldused on kohtule ja teistele menetlusosalistele arusaadavad. Kui kohtul ei ole võimalik tõlki viivitamata kaasata, teeb ta määruse, millega kohustab tõlki vajavat menetlusosalist leidma endale tõlgi või eesti keelt oskava esindaja kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 34 lg 2). Määrus alusel tõendite kogumisel kasutatava tõlgi asukoha kohta Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustikus eriregulatsiooni ei ole.

8 Millist menetlust kohaldatakse kohtuistungi korraldamiseks ja isiku teavitamiseks ülekuulamise aja ja koha kohta, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt? Kui palju aega tuleks mõlema variandi korral kohtuistungi kuupäevast teavitamiseks ette näha, et isik saaks selle toimumisest piisavalt vara teada?

TsMS § 343 lg 1 kohaselt toimetab kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks kohus menetlusosalistele ja teistele isikutele, kes tuleb kohtuistungile kutsuda kätte kohtukutsed. TsMS § 343 lg 2 kohaselt peab kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele jääma vähemalt kümme päeva. Menetlusosaliste nõusolekul võib tähtaeg olla ka lühem.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas need tasutakse?

Määruse 2020/1783 alusel tõendite kogumise kulusid reguleerib määruse art 22. TsMS § 15 lg 4 kohaselt ei kata taotluse esitanud kohus menetlustoimingu kulusid. Menetlustoimingu teinud kohus esitab andmed kulude kohta taotluse esitanud kohtule ja need loetakse menetletava asja kuludeks. Tõendi saamise kulud kui asja läbivaatamise kulud tasutakse TsMS § 148 lg 1 järgi. TsMS § 148 lg 1 kohaselt tasub asja läbivaatamise kulud kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad, kui kohus ei määra teisiti. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või vaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. Videokonverentsi seadmed on kohtutes olemas ja kohtu videokonverentsi seadmete kasutamisega kulusid kaasneda ei tohiks.

10 Kuidas tagatakse, et otse taotleva kohtu poolt ülekuulatavat isikut teavitatakse sellest, et ütluste andmine on vabatahtlik?

Taotleva kohtu poolt otse küsitlemise vabatahtlikkusest teavitamisel kohaldatakse art 19 lg-t 2.

11 Millist menetlust kasutatakse ülekuulatava isiku isikusamasuse kontrollimiseks?

TsMS § 347 lg 2 p 1 kohaselt teeb kohus kohtuistungi alguses kindlaks selle, kes väljakutsutud isikutest on kohtuistungile ilmunud ja nende isikusamasuse. Täpsemat reeglit tsiviilkohtumenetluse seadustik isikusamasuse kontrollimiseks kohtuistungil ette ei näe. Kohtul tuleb veenduda väljakutsustud isiku isikusamasuses. Selleks kontrollib kohus nt väljakutsustud isiku pildiga isikut tõendavat dokumenti. Videokonverentsi teel osaleva isikusamasust on võimalik tuvastada näiteks varem kohtule esitatud dokumendi koopiaga.

12 Milliseid nõudeid kohaldatakse vande andmise suhtes ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohase tõendite vahetu kogumise raames nõutakse vande andmist?

TsMS § 269 lg 2 kohaselt annab menetlusosaline enne ütluste andmist järgmise vande:

«Mina, (nimi), kinnitan oma au ja südametunnistuse kohaselt, et avaldan asja kohta kogu tõe, midagi varjamata, lisamata või muutmata.» Menetlusosaline annab vande suuliselt ja kirjutab vandetekstile alla.

TsMS § 36 lg 1 kohaselt annab isik, kes ei valda eesti keelt, vande keeles, mida ta valdab; lõike 2 kohaselt allkirjastatakse eestikeelne vande tekst, mis on enne vahetult isikule tõlgitud.

TsMS § 262 lg 1 teise lause kohaselt selgitab kohus tunnistajale, enne kui tunnistaja annab ütlusi, tunnistaja kohustust rääkida tõtt ja TsMS §-de 256–259 sisu. TsMS § 303 lg 5 kohaselt kohaldatakse eksperdile tunnistaja ülekuulamise kohta sätestatut. Muud eksperti kui kohtueksperti või registreeritud eraeksperti hoiatatakse enne eksperdiarvamuse andmist vastutusest teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest ja võetakse selle kohta allkiri kohtu protokolli või hoiatuse tekstile. Allkirjastatud hoiatus edastatakse kohtule koos eksperdiarvamusega.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et kohtuistungi päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

TsMS § 350 lg 3 kohaselt peab menetluskonverentsina korraldatud kohtuistungil olema tehniliselt turvaliselt tagatud kõigi menetlusosaliste õigus esitada avaldusi ja taotlusi ning võtta seisukoht teiste menetlusosaliste avalduste ja taotluste suhtes, samuti muud kohtuistungi tingimused nii pildi kui heli reaalajas ülekandmisel eemaloleva menetlusosalise juurest kohtule ja vastupidi.

Igas kohtus on kohapealse IT-spetsialistina tööl Registrite ja Infosüsteemide Keskuse töötaja, kes tagab videokonverentsi seadmete töökorra ning tegeleb tehniliste probleemide lahendamisega.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Nõutavad andmed nähtuvad taotluse vormist. Täiendavalt nõutavate andmete iseloom sõltub konkreetse kohtuasja asjaoludest.

TsMS § 32 lg 1 kohaselt toimub Eestis kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. TsMS § 32 lg 2 kohaselt kohtuistung ja muud menetlustoimingud protokollitakse eesti keeles. Kohus võib istungil võõrkeeles antud ütlused või seletused märkida protokolli lisaks nende sisu eestikeelsele tõlkele ka nende esitamise keeles, kui see on vajalik ütluse või seletuse sisu täpseks edastamiseks. Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustikus puudub eriregulatsioon EL Nõukogu määruses 2020/1783 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) alusel teise liikmesriigi kohtu taotlusel ütluste või seletuse võtmise keelerežiimi kohta.

1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, siis milliseid liikmesriigi menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Jah, see on mõlemal juhul võimalik. Määruse (EL) 2020/1783 artikli 12 lõike 2 kohaselt toimub tõendite kogumine videokonverentsi teel vastavalt taotluse saanud kohtu siseriiklikule õigusele (Kreekas presidendi määrus 142/2013 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 393 lõige 3), samas kui vastavalt artikli 12 lõikele 3 võib taotlev kohus nõuda, et taotlus täidetaks tema siseriiklikus õiguses sätestatud erimenetluse kohaselt, ja taotluse saanud kohus täidab taotluse erimenetluse kohaselt, välja arvatud juhul, kui see oleks vastuolus tema siseriikliku õigusega või kui ta ei saa seda teha mõjuvate praktiliste probleemide tõttu.

2 Kas on piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja menetlusosalisi?

Piiranguid ei ole. Videokonverentsi teel võib küsitleda kõiki menetlusosalisi.

3 Kas on piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Piiranguid ei ole, välja arvatud videokonverentside salvestamisel koos piltidega (presidendi määruse 142/2013 artikli 2 lõige 3).

4 Kas on piiranguid koha suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Ülekuulamine võib toimuda sobivalt kohandatud kohtusaalis või kohtu büroos, mis on kinnitatud kohtu esimehe justiitsministrile edastatud otsusega, või välismaal Kreeka konsulaarasutuse büroos.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid kohtuistungeid tohib salvestada?

Videokonverentside helisalvestus on lubatud ja see võimalus on olemas, kuid pildi salvestamine lubatud ei ole; videokonverentsi protokollib kohtusekretär või välismaal Kreeka konsulaarasutuse sekretär.

6 Mis keeles peab kohtuistung toimuma: a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

a) Menetlus toimub kreeka keeles ja vajaduse korral on kohal tõlk; b) menetlus toimub taotleva kohtu keeles sünkroontõlkega kreeka keelde.

7 Kui vajatakse tõlke, siis kes vastutab nende leidmise eest ja kus peaks olema tõlkide asukoht, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

Kumbki menetluspool korraldab tõlgi leidmise ja tasustamise, kui tunnistaja, menetluspool või ekspert, keda soovitakse küsitleda ja kes annab tunnistusi videokonverentsi teel, ei räägi kreeka keelt. Tõlgid peavad olema videokonverentsi teel toimuvat menetlust läbi viiva kohtuniku või välisriigis asuva Kreeka konsulaaresinduse juhiga samas ruumis.

8 Millist menetlust kohaldatakse kohtuistungi korraldamiseks ja isiku teavitamiseks ülekuulamise aja ja koha kohta, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt? Kui palju aega tuleks mõlema variandi korral kohtuistungi kuupäevast teavitamiseks ette näha, et isik saaks selle toimumisest piisavalt vara teada?

Mõlemal juhul määratakse kohtuistungi läbiviimise üksikasjad kindlaks taotleva kohtu ja taotluse saanud kohtu kohtunike kokkuleppel, kasutades selleks mis tahes sobivaid sidevahendeid, näiteks telefoni, e-posti või faksi.

Videokonverentsi planeerimise ja läbiviimisega seotud praktilistes küsimustes toimub teabevahetus pädevate kohtuametnike poolt samuti mis tahes asjakohaste vahendite abil eespool nimetatud kohtunike järelevalve all.

Eespool toodud kohtunikevahelise kokkuleppe kohaselt teavitab taotluse saanud kohtu kohtunik ülekuulatavat isikut ülekuulamise ajast ja kohast vastavalt täitmiskoha seaduse sätetele ning piisava etteteatamisega, et ülekuulamine saaks toimuda.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas need tasutakse?

Kumbki menetluspool korraldab tõlgi leidmise ja tasustamise, kui tunnistaja, menetluspool või ekspert, keda soovitakse küsitleda ja kes annab tunnistusi videokonverentsi teel, ei räägi kreeka keelt. Menetluspool maksab tasu otse tõlgile.

10 Kuidas tagatakse, et otse taotleva kohtu poolt ülekuulatavat isikut teavitatakse sellest, et ütluste andmine on vabatahtlik?

Isikut teavitab taotluse saanud kohtu pädev kohtunik.

11 Millist menetlust kasutatakse ülekuulatava isiku isikusamasuse kontrollimiseks?

Kohtuistungit läbi viiv kohtunik kontrollib küsitletava isiku isikusamasust. Kaugruumis olevat isikut aitab kohtunikul tuvastada kõnealuse asukoha kohtu kohtusekretär või sekretär või mõni muu kaugruumis olev isik, keda konsul on selleks volitanud.

12 Milliseid nõudeid kohaldatakse vande andmise suhtes ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohase tõendite vahetu kogumise raames nõutakse vande andmist?

Asja menetlev kohtunik küsib ülekuulatavalt tunnistajalt, eksperdilt jne, kas ta soovib anda usulise sisuga või tavalise vande. Sama kehtib tõlkide kohta, enne kui nad asuvad kohtumenetluse käigus oma ülesandeid täitma.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et kohtuistungi päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Enne videokonverentsi toimumist ja selle ajal korraldatakse asjaomaste kohtuametnike kohalolek.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Puuduvad.

Kui selle liikmesriigi õiguses, kus menetlus toimub, on tsiviil- ja kaubandusasjades ette nähtud kohtuistungite salvestamine, kohaldatakse videokonverentsi või muu kommunikatsioonitehnoloogia vahendusel toimuvate kohtuistungite suhtes üldjuhul samu norme. Sellisel juhul tuleks pooli teavitada nendest sätetest ja vajaduse korral ka võimalusest esitada salvestamise suhtes vastuväiteid. Salvestusi tuleks teha ja säilitada turvaliselt ning tuleks tagada, et neid ei levitata avalikult.

1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, siis milliseid liikmesriigi menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Videokonverentside või kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine on vabatahtlik. Videokonverentside eesmärk on hõlbustada piiriülese mõõtmega tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalmenetlustes suulisi kohtuistungeid (neid istungeid reguleeritakse digitaliseerimismääruse artikliga 6).

Seda saab teha kahel viisil.

Õigusnormid

• Tsiviilkohtumenetluse seaduse (Ley de Enjuiciamiento Civil) artikkel 177 kooskõlas 30. juuli 2015. aasta seadusega 29/2015 rahvusvahelise õigusalase koostöö kohta tsiviilasjades.
• Kohtute alusseaduse (Ley Orgánica del Poder Judicial) artikkel 229 videokonverentside kohta; kohtute alusseaduse artikli 229 lõige 3 võimaldab tunnistuste võtmist, küsitlemist, tõendite kogumist, tunnistajate vastastamist, ülekuulamist, aruannete koostamist, eksperdiarvamuste kinnitamist ja videokonverentsi vahendusel toimuvaid menetlusi kohtuniku juuresolekul või kohtus ja vajaduse korral poolte juuresolekul või kaasamisel. Sellega tagatakse, et poolel on igal juhul võimalik seada teise poole esitatud tõendeid kahtluse alla ja neid vaidlustada, ning austatakse poolte õigust kaitsele. Need on avalikud menetlused, välja arvatud erandjuhtudel.
• Määrus nr 1/2018 rahvusvahelise õigusabi ja rahvusvaheliste õigusalase koostöö võrgustike kohta.

Asjad, mille puhul Hispaanial on vaja teha koostööd välisriigi ametiasutusega

Nendes asjades on seadus 29/2015 täiendava mõjuga, lähtudes liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõttest, mille kohaselt peetakse selles valdkonnas prioriteetseks Euroopa Liidu õigusnormide ning selliste rahvusvaheliste lepingute ja kokkulepete kohaldamist, mille osaline Hispaania on. Mis puutub rahvusvahelisse õigusalasesse koostöösse tsiviilasjades, siis võivad Hispaania ametiasutused teha välisriikide ametiasutustega koostööd. Vastastikkust küll ei nõuta, kuid valitsus võib kuningliku dekreediga ette näha, et ametiasutused ei tee välisriigi ametiasutustega koostööd, kui selle riigi ametiasutused on korduvalt keeldunud koostööst või on koostöö tegemise seadusega ära keelanud.

Olukord, kus Hispaania kohtud saavad luua otsesidemed välisriigi kohtutega

Sel juhul järgitakse alati mõlema riigi kehtivaid õigusnorme. Otsesidemed luuakse Hispaania ja välisriigi kohtute vahel ilma vahendajata. Sellised sidemed ei mõjuta ega kahjusta asjaomaste kohtute sõltumatust ega poolte õigust kaitsele.

Hispaania ametiasutused jätavad tsiviilasjades tehtava rahvusvahelise õigusalase koostöö taotlused rahuldamata järgmistel juhtudel.

1. Taotletava koostöö ese või eesmärk on vastuolus avaliku korraga.
2. Koostöötaotluse aluseks olev protsess kuulub Hispaania kohtute ainupädevusse.
3. Kavatsetava toimingu sisu ei ole kooskõlas taotluse saanud Hispaania kohtu volitustega. Vajaduse korral võib Hispaania kohus saata taotluse pädevale asutusele ja teavitada sellest taotlevat asutust.
4. Rahvusvahelise koostöö taotlus ei vasta seadusega 29/2015 ette nähtud sisu- ega miinimumnõuetele.
5. Valitsus näeb kuningliku dekreediga ette, et Hispaania ametiasutused ei tee koostööd välisriigi ametiasutustega, kui selle riigi ametiasutused on koostöötaotlused korduvalt rahuldamata jätnud või koostöö tegemise seadusega ära keelanud.

Kui üks tsiviil- või kaubandusmenetluse pooltest või nende esindaja viibib teises liikmesriigis, määrab pädev asutus kindlaks poolte ja nende esindajate kohtuistungil videokonverentsi või muu kommunikatsioonitehnoloogia vahendusel osalemise, võttes arvesse järgmist:

1. sellise tehnoloogia kättesaadavus;
2. menetlusosaliste arvamus sellise tehnoloogia kasutamise kohta ning
3. sellise tehnoloogia kasutamise asjakohasus kohtuasja konkreetseid asjaolusid arvesse võttes.

2 Kas on piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja menetlusosalisi?

Menetluspoolte või ütlusi esitavate isikute sekkumisele ei ole piiranguid kehtestatud, ükskõik, kas tegemist on tunnistaja või eksperdiga. Eksperdile esitatud tõendite ja teabe sobivust hindab kohus oma äranägemisel.

Kohtuistungit korraldav pädev asutus tagab juurdepääsu kõigile pooltele ja nende esindajatele, sealhulgas puuetega inimestele.

Tsiviil- või kaubandusasjades toimuvas menetluses, kuhu on kooskõlas riigisisese õigusega kaasatud laps, eelkõige menetlusosalisena, peaks lapsel olema võimalik osaleda kohtuistungil videokonverentsi või muu kommunikatsioonitehnoloogia vahendusel, võttes arvesse lapse menetlusõigusi. Kui tõendite kogumiseks osaleb tsiviil- ja kaubandusasja menetluses laps, näiteks kui last on vaja küsitleda kui tunnistajat, peaks last olema võimalik ära kuulata videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia vahendusel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta määrusega (EL) 2020/1783, mis käsitleb liikmesriikide kohtute vahelist koostööd tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (tõendite kogumine).

3 Kas on piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Piirangud – millele saab tugineda ainult erandkorras ja põhjendatud kohtuotsuse alusel, võttes arvesse piirangu proportsionaalsust – on seotud juhtudega, mil „taotletav tõendite vahetu kogumine on vastuolus selle liikmesriigi õiguse põhimõtetega“ (määruse (EL) 2020/1783 artikli 19 lõige 7).

Videokonverentsi või muu kommunikatsioonitehnoloogia vahendusel toimuvate kohtuistungite algatamise ja selliste kohtuistungite korraldamise menetluse suhtes tuleks tsiviil- ja kaubandusasjades kohaldada selle liikmesriigi õigust, kus menetlus toimub. Selleks et otsustada, kas lubada pooltel ja nende esindajatel osaleda tsiviil- ja kaubandusasjades peetaval kohtuistungil videokonverentsi vahendusel, peaks pädev asutus poolte seisukohtade väljaselgitamiseks valima asjakohase viisi kooskõlas riigisisese menetlusõigusega.

4 Kas on piiranguid koha suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Küsitlemine peab toimuma kohtus, kus asja menetletakse ja kus toimub tõendite kogumine kas asja avalikul või – erandjuhtudel – kinnisel arutamisel. Kui isik osaleb menetluses „videokonverentsi teel või muu kommunikatsioonitehnoloogia abil, kui see tehnoloogia on kõnealuses kohtus kättesaadav ja kui kohus peab sellise tehnoloogia kasutamist asja konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt asjakohaseks“ (määruse (EL) 2020/1783 artikli 20 lõike 1 lõpuosa), siis tema asukoha suhtes piiranguid ei kohaldata. Asja menetleva kohtu sekretär (Letrado de la administración de justicia) peab kohtus tuvastama videokonverentsi vahendusel osalevate isikute isikusamasuse kas varem või vahetult esitatud dokumentide abil või asjaomaste isikute isikliku tundmise alusel.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid kohtuistungeid tohib salvestada?

Jah. Õigupoolest tuleb need salvestada, kui eelmise küsimuse vastuses osutatud tingimused on täidetud (määruse (EL) 2020/1783 artikli 20 lõike 1 lõpuosa).

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 147 kohaselt tuleb suulised menetlused, kohtuistungid ja kohtusse ilmumised salvestada heli ja kujutise salvestamiseks ja taasesitamisseks sobivale andmekandjale. Kõigil Hispaania kohtutel on audiovisuaalseadmed kohtuistungite salvestamiseks. Kohtusekretär peab arhiveerima salvestised DVDdel. Koopia väljastatakse pooltele nende kulul.

Ilma et see piiraks määruste 861/2007, 655/2014 ja 2020/1783 erisätteid videokonverentsi kasutamise kohta, kohaldatakse videokonverentsi vahendusel kohtuistungi korraldamise menetluse suhtes selle liikmesriigi õigust, kus istung toimub.

6 Mis keeles peab kohtuistung toimuma: a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

Kui asja menetlemisel osaleb Hispaania kohus, on oluline, et menetlus ja asjaomased dokumendid oleksid hispaania keeles, kuigi aktsepteerida võidakse ka riigi teatavate piirkondade muude ametlike keelte (galeegi, katalaani, valentsia ja baski) kasutamist juhul, kui videokonverentsi vahendusel küsitletavad isikud valdavad neid keeli ja soovivad neid kasutada.

7 Kui vajatakse tõlke, siis kes vastutab nende leidmise eest ja kus peaks olema tõlkide asukoht, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

Tsiviilasjades võib kasutada tõlke menetluse dokumenteerimiseks nii selle ajal kui ka järel. Kui tõlkimist nõudev pool tõlkide olemasolu ei taga, teevad seda kohtutalitused, kes on mõne autonoomse piirkonna puhul detsentraliseeritud. Teistel juhtudel osutab seda teenust justiitsministeerium. Tõlketeenuse kulude maksmise kohustus võidakse panna isikule, kes peab kohtuotsuse kohaselt kandma kohtukulud, võttes nõuetekohaselt arvesse tasuta õigusabi saamise õigust.

Edasiste küsitluste ja vastastamiste tõhusaks tagamiseks menetluse ajal võib tõlk asuda kohtus või selle isiku juures, kes osaleb kohtuistungil videokonverentsi vahendusel.

Kõikidel juhtudel peab tõlk andma vande või lubaduse rääkida tõtt ja tegutseda oma ülesannete täitmisel võimalikult objektiivselt.

Määruse (EL) 2020/1783 artikli 22 kohaselt võib taotluse saanud kohus nõuda maksude või kulude, sealhulgas tõlkide kulude tasumist.

8 Millist menetlust kohaldatakse kohtuistungi korraldamiseks ja isiku teavitamiseks ülekuulamise aja ja koha kohta, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt? Kui palju aega tuleks mõlema variandi korral kohtuistungi kuupäevast teavitamiseks ette näha, et isik saaks selle toimumisest piisavalt vara teada?

Määruse artiklis 10 sätestatud juhtudel on sisekord poolte küsitlemiseks sätestatud tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklis 301 jj, sisekord tunnistajate küsitlemiseks artiklis 360 jj ning sisekord aruannete koostamiseks ja nende aruannete esitamiseks ekspertidele (ülekuulamise ja ristküsitlemise otstarbel) artiklis 335 jj.

Ilma et see piiraks määruste 861/2007, 655/2014 ja 2020/1783 erisätteid videokonverentsi kasutamise kohta, kohaldatakse videokonverentsi vahendusel kohtuistungi korraldamise menetluse suhtes selle liikmesriigi õigust, kus istung toimub.

Kui asutus taotleb isiku osalemist tsiviil- või kaubandusasjas tõendite kogumise eesmärgil, peaks sellise isiku videokonverentsi või muu kommunikatsioonitehnoloogia vahendusel istungil osalemist reguleerima tõendite kogumise määrus.

Tsiviil-, kaubandus- või kriminaalasjade menetlustes kasutatav videokonverents või muu kommunikatsioonitehnoloogia peaks võimaldama suulise tõlke kasutamist.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas need tasutakse?

Videokonverentsi kasutamine on põhimõtteliselt tasuta, kuid kui huvitatud isik soovib saada salvestise koopia, peab ta andma selleks sobiva andmekandja või tasuma vajalikud kulud.

Määruse (EL) 2020/1783 artikli 22 kohaselt võib taotluse saanud kohus nõuda maksude või kulude, sealhulgas tõlkide kulude tasumist.

10 Kuidas tagatakse, et otse taotleva kohtu poolt ülekuulatavat isikut teavitatakse sellest, et ütluste andmine on vabatahtlik?

See toimub Hispaania kohtu juhiste kohaselt.

11 Millist menetlust kasutatakse ülekuulatava isiku isikusamasuse kontrollimiseks?

Videokonverents või kommunikatsioonitehnoloogia peaks võimaldama pädeval asutusel tuvastada ärakuulatavate isikute samasust ning kasutada kohtuistungi ajal pilt-, heli- ja häälsuhtlust. Kasutatav tehnoloogia peaks vastama kohaldatavatele isikuandmete kaitse, side konfidentsiaalsuse ja andmeturbe standarditele, olenemata sellest, millist liiki kohtuistungil seda kasutatakse.

Tavalist telefonikõnet ei tohiks käsitada suuliste kohtuistungite puhul asjakohase kommunikatsioonitehnoloogiana.

Asja menetleva kohtu sekretär peab kohtus tuvastama videokonverentsi vahendusel osalevate isikute isikusamasuse kas varem või vahetult esitatud dokumentide abil või asjaomaste isikute isikliku tundmise alusel.

12 Milliseid nõudeid kohaldatakse vande andmise suhtes ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohase tõendite vahetu kogumise raames nõutakse vande andmist?

Eristada tuleb järgmisi juhtumeid.

1. Pooled ei ole kohustatud andma küsitlemise ajal vannet või lubadust, kuigi ülekuulamise kutses tuleb asjaomast poolt teavitada, et ülekuulamisele mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise korral võib kohus võtta arvesse fakte, millega see pool oli isiklikult seotud; nende faktide tuvastamine on poolele äärmiselt kahjulik.
2. Tunnistajad: iga tunnistaja peab enne ütluste andmist andma vande või lubaduse rääkida tõtt; valevande andmise eest on tsiviilasjades ette nähtud karistused. Kohus teavitab tunnistajat neist karistustest, kui tunnistaja ei ole neist teadlik. Tunnistajatelt, kes ei ole jõudnud kriminaalvastutusele võtmise ikka, ei nõuta vande või tõe rääkimise lubaduse andmist.
3. Eksperdid: eksperdid peavad oma arvamust esitades andma vande või lubaduse rääkida tõtt ning kinnitama, et nad on tegutsenud ja vajaduse korral tegutsevad võimalikult objektiivselt, võttes arvesse nii kummagi poole kasuks kui ka kahjuks rääkivaid asjaolusid, ning on teadlikud kriminaalkaristustest, mis võidakse määrata, kui nad ei täida enda kui eksperdi ülesandeid. Seda vannet või lubadust korratakse ärakuulamisel, kui arvamus esitatakse poole ja kohtu vahelises võistlevas menetluses.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et kohtuistungi päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Audiovisuaalsalvestuse korraldus määratakse eelnevalt kindlaks. Vanemkohtuniku büroo (Secretaría del Decanato) või kohtupersonal määrab videokonverentsi kuupäeva, kellaaja ja koha ning tagab, et videokonverentsi toimumiseks on kohal piisav arv töötajaid. Tavaliselt toimub eelnev katsetamine, et tagada nii ühenduse kui ka seadmete nõuetekohane toimimine.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Igasugust teavet, mida peetakse asjakohaseks, et tõendite kogumine toimuks võimalikult sujuvalt, kasutades lisas sätestatud vorme.

1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, siis milliseid liikmesriigi menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Tsiviilkohtumenetluse seaduses (Zakon o parničnom postupku) (Narodne Novine (NN; Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne) nr 53/91, 91/92, 58/93, 112/99, 88/01, 117/03, 88/05, 02/07, 84/08, 123/08, 57/11, 148/11, 25/13, 89/14, 70/19, 80/22 ja 155/23; edaspidi „ZPP“) on sätestatud tsiviilasjades tõendite kogumise kaugmeetod. ZPP artikli 115 lõike 3 kohaselt võib kohus määrata, et konkreetsed tõendid kogutakse kaugmeetodil, kasutades selleks asjakohaseid audiovisuaalseid seadmeid ja kaugside tehnoloogilist platvormi. ZPP artikli 115 lõikes 5 on sätestatud, et kohus otsustab konkreetse tõendi kaugmeetodil kogumise üle pärast seda, kui ta on saanud märkusi asja kohta menetluspooltelt ja teistelt menetlusosalistelt, kes peavad osalema kaugmeetodil toimuval kohtuistungil.

Kaugistungeid käsitlevates eeskirjades (Pravilnik o održavanju ročišta na daljinu) (NN nr 154/22; edaspidi „eeskirjad“) on sätestatud kaugistungite kord ja korraldused konkreetsete tõendite kogumiseks, milleks kasutatakse asjakohaseid audiovisuaalseid seadmeid ja kaugside tehnoloogilisi platvorme. Seejuures võib aga tõendite kogumine videokonverentsi kaudu kohtu osalemisel toimuda alles siis, kui justiitsminister on kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seaduse muutmise seaduse (Zakon o izmjenama i dopunama Zakona o parničnom postupku) (NN nr 80/22) artikli 17 lõikega 3 vastu võtnud otsuse, millega määratakse kindlaks, et iga asjaomane kohus on täitnud kohtuistungi kõnesalvestuse tehnilised nõuded.

2 Kas on piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja menetlusosalisi?

Eeskirjade artikli 5 lõike 1 kohaselt tähendab mõiste „kaugistung“ (ročište na daljinu) kohtuistungit, kus menetlusosalised kasutavad kaugside pidamiseks audiovisuaalset seadet ja tehnoloogilist platvormi. Artikli 5 lõike 6 kohaselt tähendab mõiste „menetlusosalised“ (sudionici postupka) kohut, menetluspooli, menetlusse astujaid, advokaate, õiguslikke esindajaid, tunnistajaid, eksperte ja teisi menetlusega seotud isikuid.

3 Kas on piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Eeskirjade artikli 12 kohaselt võib kohus kaugistungil lisaks tunnistajate ja ekspertide küsitlemisele koguda muid tõendeid, kui tõendite olemus seda võimaldab; sellisel juhul antakse menetluspooltele võimalus esitada oma tähelepanekuid enne istungit või istungil.

4 Kas on piiranguid koha suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Eeskirjade artikli 7 lõikes 1 on sätestatud, et menetlusosalised peavad suhtlema kohtuga ruumist, kus on kaugside tehnoloogiline platvorm ja nad saavad teiste menetlusosalistega suhelda tõrgeteta. Artikli 7 lõikes 2 on sätestatud, et kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline ei saa kaugistungil osaleda, võib ta osaleda istungil kohtuhoones, kuid peab sellest kohut teavitama enne istungi toimumist.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid kohtuistungeid tohib salvestada?

Tsiviilkohtumenetluse seaduse muutmise seaduse (NN nr 80/22) artikli 17 lõike 3 kohaselt võtab justiitsminister vastu otsuse, millega määratakse kindlaks, kas iga asjaomane kohus on täitnud kohtuistungi kõnesalvestuse tehnilised nõuded.

6 Mis keeles peab kohtuistung toimuma: a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

Menetluspooltel ja teistel menetlusosalistel on õigus kasutada oma keelt, kui nad osalevad kohtuistungitel ja teevad muid menetlustoiminguid suuliselt kohtus. Kui menetlus ei toimu ühe menetluspoole või teiste menetlusosaliste keeles, tõlgitakse kohtuistungil öeldu ja seal tõendina esitatud dokumendid nende keelde.

7 Kui vajatakse tõlke, siis kes vastutab nende leidmise eest ja kus peaks olema tõlkide asukoht, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

Menetluspooltele ja teistele menetlusosalistele teatatakse nende õigusest jälgida suulist menetlust kohtus oma keeles tõlgi abiga. Nad võivad loobuda oma õigusest tõlkele, andes teada, et nad oskavad keelt, milles menetlus toimub. Protokolli kantakse märge selle kohta, et neid on nende õigusest teavitatud, ning poolte ja teiste osalejate tehtud avaldused. Tõlget teevad tõlgid. Tõlke kulud kannab asjaomane menetluspool või menetlusosaline.

8 Millist menetlust kohaldatakse kohtuistungi korraldamiseks ja isiku teavitamiseks ülekuulamise aja ja koha kohta, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt? Kui palju aega tuleks mõlema variandi korral kohtuistungi kuupäevast teavitamiseks ette näha, et isik saaks selle toimumisest piisavalt vara teada?

ZPP artikli 114 lõike 2 kohaselt saadab kohus kohtukutse varakult mõlemale menetluspoolele ja kõigile muudele isikutele, kelle kohalviibimist peetakse vajalikuks. Kohtukutse kättetoimetamine menetluspoolele on aluseks kohtuistungi algatamisele ja kohtukutsel on märgitud kohtuistungi koht, ruum ja aeg. Kui kohtukutsega koos ei esitata muid dokumente, nimetatakse kohtukutsel menetluspooled, vaidluse ese ja kohtuistungil esitatav hagi (ZPP artikli 114 lõige 2).

Kaugistungi korral esitab kohus eeskirjade artikli 6 lõike 2 kohaselt kaugistungi kohtukutsel järgmise teabe:

• kasutatav kaugside tehnoloogiline platvorm;
• kaugside tehnoloogilise platvormi link või teave lingi saatmise aja ja viisi kohta;
• vajaduse korral kaugside tehnoloogilise platvormiga seotud hoiatused, millest tuleks menetlusosalisi teavitada;
• teade menetluspooltele, et kohtuistungi jaoks võib esildisi või dokumente esitada PDF-vormingus;
• telefoninumber või e-posti aadress, mida menetlusosalised võivad kasutada kohtu teavitamiseks tehnilistest raskustest, mis takistavad menetlusosalisel kaugistungiga liitumast.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas need tasutakse?

Menetluskulude üle otsustamisel mõistab kohus poolelt välja ainult need kulud, mis olid menetluse läbiviimiseks vajalikud. Vajalike kulude ja nende suuruse üle otsustab kohus, uurides hoolikalt kõiki asjaolusid, võttes eelkõige arvesse eeskirju, mis reguleerivad põhikohtuistungi ettevalmistusmenetlust, mis hõlmab kirjalikke esildisi, ühte ettevalmistavat istungit ja ühte põhikohtuistungit.

Kui menetluspool taotleb tõendite kogumist, on ta kohustatud kohtumääruse alusel tasuma ettemaksuna deposiidisumma, mis on vajalik tõendite kogumisel eeldatavasti tekkivate kulude katmiseks. Kui tõendite kogumist taotlevad mõlemad pooled või selleks annab korralduse kohus ex officio, nõuab kohus, et kulude katmiseks tasuvad nõutava deposiidisumma mõlemad pooled võrdses osas. Kui kohus on määranud, et tõendeid kogutakse ex officio, võib ta määrata, et deposiidisumma peab tasuma ainult üks pool.

Menetluspool, kes kohtuasja tervikuna kaotab, peab katma vastaspoole ja tema menetlusse astuja kulud. Kohtuasja kaotanud poole menetlusse astuja peab katma oma tegevusega seoses kantud kulud.

Kui pooled on kohtuasjas osaliselt edukad, määrab kohus kõigepealt kindlaks kummagi poole edukusprotsendi ja seejärel lahutab vähem eduka poole edukusprotsendi edukama poole edukuse protsendist ning määrab seejärel kindlaks edukama poole konkreetsed ja kogukulud, mis olid vajalikud menetluse nõuetekohaseks läbiviimiseks, ning seejärel hüvitab sellele poolele selle osa kogukuludest, mis vastab pärast poolte edukusprotsentide arvessevõtmist kohtuasjas ülejäänud protsendile. Kohtuasja edukusprotsenti hinnatakse rahuldatud nõuete alusel, kusjuures arvesse võetakse ka edukust nõuete toetuseks vajalike tõendite esitamisel.

10 Kuidas tagatakse, et otse taotleva kohtu poolt ülekuulatavat isikut teavitatakse sellest, et ütluste andmine on vabatahtlik?

Tunnistajad saavad kirjaliku kutse, milles on märgitud kutsutava isiku nimi, aeg ja koht, kohtuasi, millega seoses nad on välja kutsutud, ning märge selle kohta, et nad on välja kutsutud tunnistajatena. Kohtukutses teavitatakse tunnistajaid põhjendamatu puudumise tagajärgedest ja nende õigusest kantud kulude hüvitamisele. Kohtunik teavitab tunnistajaid, et nad võivad keelduda ütluste andmisest asjade kohta, mida menetluspool on neile kui poole esindajale usaldanud või mida menetluspool või muu isik on neile pihil tunnistanud, ning asjaolude kohta, mida tunnistaja on teada saanud advokaadina, arstina või mõne muu kutse- või muu tegevuse käigus, kui ta on kohustatud hoidma saladuses seda, mida ta on teada saanud selle kutse- või muu tegevuse käigus. Lisaks võib tunnistaja keelduda vastamast üksikutele küsimustele mõjuvatel põhjustel, eelkõige juhul, kui sellisele küsimusele vastates ähvardaks teda ennast või tema kuni mis tahes astme veresugulast või kuni kolmanda astme hõimlast, sealhulgas tema abikaasat või abikaasa sugulasi kuni teise astmeni – isegi kui abielu on lõppenud – ja tema eestkostjat või eestkostetavat, lapsendajat või last tõsine mainekaotus, oluline varaline kahju või kriminaalvastutus. Üksikkohtunik või koja esimees teatab tunnistajale, et ta võib keelduda esitatud küsimustele vastamast.

11 Millist menetlust kasutatakse ülekuulatava isiku isikusamasuse kontrollimiseks?

Kohus palub tunnistajal, kelle küsitlemiseks on tehtud ettepanek tõendamismenetluses, esitada kohtule enne kaugküsitlemist koopia või skanni oma isikutunnistusest või muust ülekuulatava isikut tõendavast dokumendist või teeb tunnistaja isiku kindlaks muul võimalikul viisil (eeskirjade artikli 8 lõige 1). Kaugistungil palub kohus teistel menetlusosalistel esitada nende tuvastamiseks vajalik teave ning teeb vajaduse korral kindlaks nende isiku vastavalt nimetatud artikli asjakohasele lõikele (eeskirjade artikli 8 lõige 2). Kohus määrab kindlaks, millisel viisil tuleb selles artiklis osutatud teave kohtule edastada (eeskirjade artikli 8 lõige 3).

12 Milliseid nõudeid kohaldatakse vande andmise suhtes ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohase tõendite vahetu kogumise raames nõutakse vande andmist?

Kohus võib otsustada, et tunnistaja kinnitab esitatud avaldusi vandega või et vande andmine toimub enne tunnistaja ülekuulamist. Vanne antakse suuliselt, öeldes järgmist: „Vannun oma au juures, et olen vastanud kõigile kohtu küsimustele tõeselt ega ole varjanud mulle teadaolevat teavet selle asja kohta.“ Lugemis- ja kirjutamisvõimelised tummad tunnistajad annavad vande, allkirjastades vande teksti, kuid kurdid tunnistajad annavad vande selle teksti lugedes. Kui kurdid või tummad tunnistajad ei oska lugeda ega kirjutada, annavad nad vande tõlgi abiga. Kui tunnistaja kuulatakse uuesti üle, ei anna ta uuesti vannet, vaid talle tuletatakse meelde juba antud vannet. Vannet ei nõuta tunnistajatelt, kes ei ole kohtuistungi ajal täisealised või ei ole võimelised selle tähendusest aru saama.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et kohtuistungi päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Enne kaugistungi kavandamist kontrollib kohus, kas kohtuistungi tehnilised ja muud nõuded on täidetud (eeskirjade artikli 11 lõige 1). Kui pärast kaugistungi kavandamist, kuid enne selle toimumist tehakse kindlaks, et istung ei saa toimuda kavandatud ajal, lükkab kohus kohtuistungi edasi ja kavandab uue kaugmeetodil või kohtuhoones toimuva kohtuistungi, olenevalt kohtuistungi esialgse ärajäämise põhjustest (eeskirjade artikli 11 lõige 2). Sellisel juhul võib istung toimuda kavandatud ajal kohtuhoones, mitte kaugmeetodil, kui juhtumi asjaolud seda võimaldavad (eeskirjade artikli 11 lõige 3). Kui kaugistungil tekivad tehnilised raskused, püüab kohus need lahendada ja kohtuistungit jätkata. Kui kohtuistungit ei ole võimalik jätkata kõigi menetlusosalistega, vaid ainult mõnega neist, ja kui see ei tekita ühele poolele arutelus takistusi, jätkab kohus istungit. Vastasel korral tegutseb kohus kõnealuse artikli lõike 2 kohaselt (eeskirjade artikli 11 lõige 4).

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Taotlevalt kohtult ei küsita lisateavet.

1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, siis milliseid liikmesriigi menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

10. oktoobri 2022. aasta seadusandliku dekreediga nr 149 kehtestati Itaalia õiguses teatavatel tingimustel võimalus, et kohtuistungid toimuvad audiovisuaalse kaugside teel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 127-bis). Itaalia tsiviilkohtumenetluses võib kohtunik määrata kohtuistungi pidamise videokonverentsi teel, kui istungile on kutsutud ainult menetluspooled, nende advokaadid, prokurör ja kohtu abiteenistujad. Kui aga on vaja üle kuulata tunnistajaid, peavad nad isiklikult kohtusse ilmuma. Seetõttu ei ole Itaalia kohtutes tunnistajate küsitlemine videokonverentsi teel lubatud.

See tähendab, et kui Itaalia kohus saab tõendite kogumise määruse artikli 12 jj tähenduses taotluse tõendite kogumiseks, peab tunnistaja alati isiklikult kohtusse ilmuma.

Kui Itaalia kohus soovib määruse artikli 12 jj tähenduses esitatud taotluse täitmiseks tunnistajat küsitleda, võib taotlev kohtunik istungil videokonverentsi teel osaleda, isegi kui see ei ole siseriiklike tsiviilasjade puhul ette nähtud, kuna see kord ei riku Itaalia õiguskorra aluseks olevaid põhimõtteid, ilma et see piiraks selliste vahendite abil ärakuulatavate kodanike vaba valiku põhimõtet (Itaalias ei ole survestamine lubatud).

See-eest juhul, kui tõendeid kogub teise liikmesriigi kohtuasutus, on võimalik kasutada videokonverentsi vastavalt määruse artiklitele 19 ja 20, sest keeld küsitleda tunnistajaid videokonverentsi teel ei ole menetlusõigusliku avaliku korra norm.

Sellisel juhul kohaldub tavaliselt kord, et välisriigi kohus küsitleb tunnistajat videokonverentsi teel, kui justiitsministeeriumi rahvusvaheliste suhete ja õigusalase koostöö peadirektoraadi juures asutatud keskasutus on eelnevalt taotluse rahuldanud.

Pärast taotluse rahuldamist võib välisriigi kohus tunnistajat küsitleda oma valitud audiovisuaalse sidesüsteemi abil ilma Itaalia kohtuasutuse osalemiseta. Igal juhul peab taotlev kohus määruse artikli 19 lõigete 2 ja 3 kohaselt teavitama tunnistajaks kutsutud isikut, et tõendeid kogutakse vabatahtlikkuse alusel, ning hoiduma sunnimeetmete kasutamisest.

Kui taotlev asutus või tunnistajaks kutsutud isik seda sõnaselgelt taotleb, võib videokonverents toimuda kohtu ruumides vanglate haldusosakonna kättesaadavaks tehtud seadmete abil.

2 Kas on piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja menetlusosalisi?

Vt vastus 1. küsimusele. Itaalia kohus ei saa tunnistajaid videokonverentsi teel küsitleda, kuid seda võib teha välisriigi kohus, kes on taotlenud tõendite vahetut kogumist.

Videokonverentsi teel võib küsitleda ka menetluspooli ja tehnilisi nõustajaid tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 127-bis ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendussätete artiklis 196-duodecies sätestatud korras, sealhulgas võivad seda teha Itaalia kohtud.

3 Kas on piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi vahendusel koguda, piiranguid ei ole.

4 Kas on piiranguid koha suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Vt vastus 1. küsimusele. Arvestades, et nagu eespool osutatud, on videokonverentsi kasutamine lubatud ainult tõendite vahetul kogumisel, on konkreetse korra valik jäetud taotleva kohtu otsustada. Piiranguid ei ole ja isiku võib ära kuulata ka tema kodus. Konkreetse taotluse korral võib aga Itaalia riik pakkuda selleks kohturuumi ja vanglate halduse osakonna seadmed.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid kohtuistungeid tohib salvestada?

Videokonverentsi teel peetavaid kohtuistungeid ei ole üldjuhul lubatud salvestada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendussätete artikkel 196-duodecies). Kui salvestamine on aga kohtumenetluse toimumise riigi õiguse alusel vajalik, võib taotleval kohtul lubada ülekuulamine salvestada tema käsutuses olevate vahendite abil. Alati on lubatud helisalvestada tööõiguse ja sotsiaalkindlustuse küsimustes toimuvaid kohtuistungeid (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 422). Juhtudel, kus välisriigi kohus kogub tõendeid vahetult, on salvestamine võimalik, kui see on lubatud taotleva asutuse õigussüsteemis.

6 Mis keeles peab kohtuistung toimuma: a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

a) Itaalia kohtud peavad istungeid itaalia keeles ja koguvad tõendeid selles keeles; tõlgi kasutamine on võimalik, kuid kulud kannavad taotleva riigi menetluspooled.

b) Taotleva riigi kohus kasutab oma õigussüsteemis ette nähtud keelt, kaasates vajaduse korral tõlgi.

7 Kui vajatakse tõlke, siis kes vastutab nende leidmise eest ja kus peaks olema tõlkide asukoht, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

Vt punkt 6.

8 Millist menetlust kohaldatakse kohtuistungi korraldamiseks ja isiku teavitamiseks ülekuulamise aja ja koha kohta, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt? Kui palju aega tuleks mõlema variandi korral kohtuistungi kuupäevast teavitamiseks ette näha, et isik saaks selle toimumisest piisavalt vara teada?

a) Määruse artiklis 12 jj käsitletud juhtudel korraldab kohus istungi, kuid tõendeid koguva poole advokaat peab korraldama tunnistaja kohtusse kutsumise.

b) Määruse artiklis 19 jj sätestatud juhtudel peavad pooled nimetama isiku, keda videokonverentsi teel küsitletakse, märkides kohtu määratud koha, kuupäeva ja kellaaja, sidepidamise viisi ja kasutatava platvormi. Kui tunnistaja kuulamiseks kasutatakse vanglate halduse osakonna seadmeid kohturuumides, on ühenduse korraldamiseks vaja aega ligikaudu 30 päeva. Kuupäev tuleb kokku leppida Itaalia keskasutuse kantseleiga, sest see sõltub ruumide saadavusest.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas need tasutakse?

Itaalia ei nõua videokonverentsiseadmete kasutamise kulude hüvitamist. Need kannab justiitsministeerium.

10 Kuidas tagatakse, et otse taotleva kohtu poolt ülekuulatavat isikut teavitatakse sellest, et ütluste andmine on vabatahtlik?

Sellist teavet on kohustatud andma taotlev riik.

11 Millist menetlust kasutatakse ülekuulatava isiku isikusamasuse kontrollimiseks?

Kui videokonverents toimub kohtuasutuses, kontrollib isikusamasust kohtusekretär.

12 Milliseid nõudeid kohaldatakse vande andmise suhtes ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohase tõendite vahetu kogumise raames nõutakse vande andmist?

Taotleva riigi kohus ja selle õigus reguleerivad ka vande andmist; Itaalias levinud vande andmist peale ei sunnita. Itaalia konstitutsioonikohtu kohaselt võib tunnistaja keelduda usuvande andmisest, kuid ei tohi keelduda andmast vandetõotust rääkida tõtt.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et kohtuistungi päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Kui isikut küsitletakse vanglate haldusosakonna antud seadmete abil, katsetab seadmeid tarkvara ja seadmete ühilduvuse kontrollimise eesmärgil need kasutada andnud talitus, kes teeb koostööd taotleva kohtu kantseleiga, et veenduda ühenduse toimivuses.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Kui vormid (sealhulgas vorm N ja tehnilised üksikasjad) on nõuetekohaselt täidetud, ei ole tavaliselt lisateavet vaja. Muul juhul teevad kantseleid probleemide lahendamiseks või lisateabe saamiseks koostööd.

1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, siis milliseid liikmesriigi menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel, milles osaleb kas taotleva riigi kohus või vahetult asjaomase liikmesriigi kohus. Kui tõendeid kogutakse taotleva riigi kohtu osalemisel, kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse norme. Kui kohtu kantselei on sellise taotluse kätte saanud, määratakse kohtuasi kohtunikule, kes võtab ülekuulaja rolli ja tagab, et tõendite kogumise menetlus toimub siseriiklike eeskirjade kohaselt. Kohtunik annab korralduse kohtukutse isiklikult kätte toimetada ja määrab kindla kuupäeva, millal isik/tunnistaja kohtusse peab ilmuma.

2 Kas on piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja menetlusosalisi?

Piiranguid ei ole, sest kõiki tunnistajaid võib videokonverentsi kaudu küsitleda. Kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse norme.

3 Kas on piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi kaudu koguda, ei ole. Kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse norme.

Kui taotlus hõlmab tõendite kogumist taotluse saanud kohtu poolt (määruse artiklid 12–14), peab tunnistaja/isik ilmuma kohtusse, kus toimub tema ülekuulamine videokonverentsi kaudu. Ülekuulamine toimub kohtusaalis, kus on videokonverentsi pidamiseks vajalikud seadmed, ja kohal on IT-spetsialistid, et videokonverents kulgeks tõrgeteta.

4 Kas on piiranguid koha suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Kehtiv menetlusraamistik ei võimalda videokonverentsi salvestada, kuid menetlused protokollitakse üksikasjalikult.

a) Kui tunnistaja ütlused võetakse taotleva kohtu nimel, toimub ülekuulamine kreeka keeles ja kohal on tõlk, kes tõlgib tunnistaja keelde.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid kohtuistungeid tohib salvestada?

Kehtiv menetlusraamistik ei võimalda videokonverentsi salvestada, kuid menetlused protokollitakse üksikasjalikult.

6 Mis keeles peab kohtuistung toimuma: a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

a) Kui tunnistus võetakse taotleva kohtu nimel, toimub ülekuulamine kreeka keeles ja kohal on tõlk, kes tõlgib tunnistaja keelde.

b) Kui ütlused võtab taotlev kohus vahetult, toimub ülekuulamine taotleva kohtu keeles.

7 Kui vajatakse tõlke, siis kes vastutab nende leidmise eest ja kus peaks olema tõlkide asukoht, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

a) Tsiviilasjades korraldab tõlki taotlev pool tavaliselt tema kohaloleku ja tasustamise. Puuduvad normid selle kohta, kus tõlk peaks kohtuistungi ajal viibima. Praktikas on välja kujunenud, et tõlk viibib kohtusaalis koos ülejäänud menetlusosalistega.

b) Kui tõendeid kogutakse vahetult, vastutab tõlgi leidmise eest taotlev kohus.

8 Millist menetlust kohaldatakse kohtuistungi korraldamiseks ja isiku teavitamiseks ülekuulamise aja ja koha kohta, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt? Kui palju aega tuleks mõlema variandi korral kohtuistungi kuupäevast teavitamiseks ette näha, et isik saaks selle toimumisest piisavalt vara teada?

Kui menetlus toimub määruse (EL) 2020/1783 artiklite 12–14 alusel, määratakse enne videokonverentsi toimumist taotleva ja taotluse saanud kohtute kohtunike vahel kindlaks videokonverentsi korraldamise üksikasjad ja muu kord. Isiku/tunnistaja teavitamisel kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse norme. Seega toimetab kohtukutse isikule kätte kohtutäitur ja isiku kohtusse ilmumise nõudest teavitatakse teda vähemalt seitse päeva ette. Ettenähtud kuupäeval teavitab ülekuulaja isikut/tunnistajat kohtukutse põhjustest ja määrab piisava ajavaruga uue kuupäeva ülekuulamiseks/videokonverentsiks.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas need tasutakse?

Videokonverentsi kasutamisega ei kaasne kulusid.

10 Kuidas tagatakse, et otse taotleva kohtu poolt ülekuulatavat isikut teavitatakse sellest, et ütluste andmine on vabatahtlik?

Taotlevalt kohtult saadud kinnitus.

11 Millist menetlust kasutatakse ülekuulatava isiku isikusamasuse kontrollimiseks?

Kohtusse kutsutud isiku kohtusse ilmumisel peavad tal kaasas olema talle kätte toimetatud dokumendid, s.o kohtumenetluse eeskirjadele vastav tunnistaja kohtukutse, mille on talle kätte toimetanud kohtutäitur. Kui kohale tulnud isiku/tunnistaja isikusamasuses tekib kahtlus, võib ülekuulaja küsida isiku isikutunnistust, passi, juhiluba või isikut tõendavat samaväärset ametlikku dokumenti.

12 Milliseid nõudeid kohaldatakse vande andmise suhtes ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohase tõendite vahetu kogumise raames nõutakse vande andmist?

Enne ütluste võtmist küsib vastutav kohtunik tunnistajalt, kas ta soovib anda ütlusi vande all või kirjalikult.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et kohtuistungi päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Kohtukantselei tagab, et enne videokonverentsi ja selle ajal oleks olemas piisav tehniline tugi. Terve videokonverentsi vältel on kohal IT-spetsialistid, et see kulgeks tõrgeteta.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Taotlev kohus esitab menetluse jätkamiseks kogu vajaliku teabe. Vajalikku lisateavet võib esitada igal ajal enne videokonverentsi toimumist.

1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, siis milliseid liikmesriigi menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Kohtunik teeb otsuse videokonverentsi kasutamise kohta teise riigi esindajate poolt õigeaegselt, kusjuures taotlejaga võetakse enne videokonverentsi algust individuaalselt ühendust.

Kohtunik otsustab kõik küsimused tsiviilkohtumenetluse seaduse (Civilprocesa likums) kohaselt.

2 Kas on piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja menetlusosalisi?

Küsitleda võidakse nii tunnistajaid kui ka eksperte.

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 108 lõikes 1 on sätestatud, et tunnistajat võib küsitleda ka kohtu videokonverentsi teel kohas, kus tunnistaja asub, või spetsiaalselt selleks otstarbeks sobiva varustusega kohas.

Samuti on tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklis 122 sätestatud, et eksperti võib küsitleda ka kohtu videokonverentsi teel kohas, kus ekspert asub, või spetsiaalselt selleks otstarbeks sobiva varustusega kohas.

3 Kas on piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Need on kohtu otsustada.

4 Kas on piiranguid koha suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Tsiviilkohtumenetluse seaduses on sätestatud, et kohtu videokonverentsi läbiviimiseks kasutatakse videokonverentsi ühendust kohaga, kus kõnealune isik asub, või spetsiaalselt selleks otstarbeks sobiva varustusega kohaga.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid kohtuistungeid tohib salvestada?

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 61 kohaselt salvestatakse kohtuistung tervikuna, kasutades tehnilisi vahendeid. Helisalvestuse teel või muude tehniliste vahenditega saadud materjal lisatakse kohtuasja toimikusse ja talletatakse koos sellega või lisatakse see kohtu infosüsteemi ja säilitatakse seal.

Seoses menetluspoolte õigusega salvestada kohtuistungid on tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 152 lõikes 3 sätestatud, et kohtumenetlust võib salvestada kirjalikult või muul viisil, tingimusel et kohtuistungi läbiviimist ei häirita. Pildistada, filmida või videosalvestusi teha on kohtuistungil lubatud ainult kohtu loal. Enne selle küsimuse otsustamist kuulab kohus ära menetluspoolte arvamuse.

6 Mis keeles peab kohtuistung toimuma: a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

a) Vastavalt tõendite kogumise määruse artikli 12 lõikele 2 täidab taotluse saanud kohus taotluse vastavalt oma siseriiklikule õigusele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 13 lõikele 1 toimub kohtumenetlus Lätis riigikeeles.

b) Kui toimub vahetu tõendite kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 alusel, toimub kohtuistung samuti riigikeeles, kuna tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 689 lõike 4 kohaselt osaleb välisriigi vahetu tõendite kogumise taotluse täitmisel see kohus, kelle jurisdiktsioonis asub kogutavate tõendite allikas.

7 Kui vajatakse tõlke, siis kes vastutab nende leidmise eest ja kus peaks olema tõlkide asukoht, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 691. Välisriigi tõendite kogumise taotluse täitmine menetluspoolte või välisriigi pädeva kohtu esindajate juuresolekul või osalusel

1) Kohus, kes täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1783 artikli 13 või 14 alusel välisriigi esitatud taotluse tõendite kogumiseks, teavitab välisriigi pädeva kohtu esindajaid või menetluspooli või nende esindajaid tõendite kogumise ajast ja kohast ning osalemise tingimustest.

2) Kohus teeb kindlaks, kas välisriigi pädeva kohtu esindajad või menetluspooled või nende esindajad vajavad tõlki.

3) Kui selle artikli lõikes 1 osutatud isikud ei oska ametlikku keelt ja kui ei esine suuri praktilisi probleeme, osaleb välisriigi pädeva kohtu esindajate või menetluspoolte või nende esindajate taotlusel tõendite kogumisel tõlk.

8 Millist menetlust kohaldatakse kohtuistungi korraldamiseks ja isiku teavitamiseks ülekuulamise aja ja koha kohta, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt? Kui palju aega tuleks mõlema variandi korral kohtuistungi kuupäevast teavitamiseks ette näha, et isik saaks selle toimumisest piisavalt vara teada?

Mõlema stsenaariumi puhul esitatakse õigusabitaotlus aegsasti, eelistatavalt vähemalt 60 päeva enne kavandatud videokonverentsi.

Enne kavandatud videokonverentsi tuleks varuda aega prooviühenduse loomiseks.

Videokonverentsi taotluses näidatakse ära tehnilised parameetrid.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas need tasutakse?

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 694. Välisriigi tõendite kogumise taotluse täitmisega seotud kulud

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1783 artikli 22 lõikes 3 sätestatud juhtudel võib kohus taotleda, et välisriigi pädev kohus maksaks ekspertide tasude eest ettemaksu, kuni välisriigi taotlus tõendite kogumiseks on täidetud.

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1783 artikli 22 lõikes 2 sätestatud juhtudel võib kohus taotleda, et välisriigi pädev kohus kataks järgmised kulud pärast seda, kui välisriigi taotlus tõendite kogumiseks on täidetud:

1) ekspertidele ja tõlkidele makstavad tasud;

2) kulud, mis tekivad, kui välisriigi taotlus tõendite kogumiseks täidetakse välisriigi pädeva asutuse taotlusel vastavalt välisriigi menetlustele;

3) kulud, mis tekivad, kui välisriigi tõendite kogumise taotluse täitmiseks kasutatakse välisriigi pädeva asutuse taotlusel tehnilisi vahendeid.

10 Kuidas tagatakse, et otse taotleva kohtu poolt ülekuulatavat isikut teavitatakse sellest, et ütluste andmine on vabatahtlik?

Välisriik koostab kõnealuse isiku jaoks asjakohase teabe.

11 Millist menetlust kasutatakse ülekuulatava isiku isikusamasuse kontrollimiseks?

Kohus kontrollib isiku isikusamasust tsiviilkohtumenetluse seaduse kohaselt.

12 Milliseid nõudeid kohaldatakse vande andmise suhtes ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohase tõendite vahetu kogumise raames nõutakse vande andmist?

Sellist menetlust ei ole tsiviilkohtumenetluse seadusega ette nähtud. Välisriigi pädev asutus võib siiski taotleda, et kohus teeks vande andmise küsimuses otsuse.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et kohtuistungi päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Asjaosalised vahetavad enne videokonverentsi kuupäeva ja enne proovivideokonverentsi teavet tehniliste parameetrite kohta ja oma kontaktisikute (kohtus asuv isik ja tehnilist abi osutavas asutuses asuv isik) andmeid.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Vajalik on tehniline teave ja tehnilise kirjelduse üksikasjad.

1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, siis milliseid liikmesriigi menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Jah, mõlemad menetlused on võimalikud. Enamik Luksemburgile saadetavaid taotlusi on seotud sellega, et taotluse esitanud liikmesriigi kohus soovib tunnistaja üle kuulata videokonverentsi teel.

Videokonverentsi kohta ei ole eraldi sätteid, seega on kohaldatavad uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid, milles käsitletakse tunnistajate ülekuulamist, isikute tuvastamist kohtuniku poolt ja poolte isiklikku kohalekutsumist. Praegu puudub veel videokonverentsi käsitlev kohtupraktika.

2 Kas on piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja menetlusosalisi?

Videokonverentsi võib kasutada tunnistajate ning mõnel juhul ka poolte ja kohtuekspertide ülekuulamiseks. Siiani on siiski taotletud ainult tunnistajate ülekuulamist.

3 Kas on piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Ainus piirang on see, et tunnistajad tuleb üle kuulata vabatahtlikkuse alusel. Kui tunnistaja ülekuulamisest keeldub, ei saa Luksemburgi asutused teda selleks sundida.

4 Kas on piiranguid koha suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Tegemist peab olema tõenditega, mida saab koguda kohturuumides, kus on olemas vajalikud tehnilised seadmed.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid kohtuistungeid tohib salvestada?

Kui taotlev liikmesriik soovib videokonverentsi salvestada, peab ta saama Luksemburgis ülekuulatavalt tunnistajalt sõnaselge nõusoleku. Luksemburg kui taotluse saanud riik videokonverentsi ei salvesta.

6 Mis keeles peab kohtuistung toimuma: a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

a) Prantsuse ja saksa keeles;

b) kõikides keeltes.

7 Kui vajatakse tõlke, siis kes vastutab nende leidmise eest ja kus peaks olema tõlkide asukoht, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

Luksemburgi kui taotluse saanud riigi kohus vastutab selle eest, et kohal oleks tõlk, kui see on vajalik selleks, et taotleva riigi asutuste või ülekuulatava isikuga tõhusalt suhelda. Tõlk peab olema kohal kohtus, kus kogutakse tõendeid.

8 Millist menetlust kohaldatakse kohtuistungi korraldamiseks ja isiku teavitamiseks ülekuulamise aja ja koha kohta, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt? Kui palju aega tuleks mõlema variandi korral kohtuistungi kuupäevast teavitamiseks ette näha, et isik saaks selle toimumisest piisavalt vara teada?

Luksemburgi asutused – täpsemalt see kohus, kes on pädev koguma tõendeid – teeb koostööd taotleva riigi asutustega, et leppida kokku videokonverentsi kuupäev ja kellaaeg. Kutse toimetatakse kätte vähemalt 15 päeva enne ülekuulamist. Osalejate kohtusse kutsumise eest vastutavad Luksemburgi asutused.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas need tasutakse?

Videokonverentsi kasutamise ja tunnistajate kulud tasub Luksemburgi riik. Tõlgi tasu maksab taotlev riik.

10 Kuidas tagatakse, et otse taotleva kohtu poolt ülekuulatavat isikut teavitatakse sellest, et ütluste andmine on vabatahtlik?

Isikut teavitatakse kutses ja seda teeb enne videokonverentsi ka kohtunik või kohtusekretär.

11 Millist menetlust kasutatakse ülekuulatava isiku isikusamasuse kontrollimiseks?

Luksemburgi kui taotluse saanud riigi kohus kontrollib ülekuulamise alguses isikut tõendavaid dokumente, et tuvastada isikud.

12 Milliseid nõudeid kohaldatakse vande andmise suhtes ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohase tõendite vahetu kogumise raames nõutakse vande andmist?

Tunnistajad peavad andma vande, et räägivad tõtt. Neid teavitatakse, et valeütluste andmise eest võidakse karistada rahatrahvi või vabadusekaotusega.

Vanne antakse taotleva kohtu ees.

Artikli 19 kohase tõendite kogumise korral kohaldab taotlev riik enda tingimusi. Videokonverentsil viibiv Luksemburgi (kui taotluse saanud riigi) kohtunik sekkub ainul juhul, kui tekib probleem.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et kohtuistungi päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Videokonverentsi toimumiseks määratud päeval ja kellaajal on kohal kohtunik, kohtusekretär, tehnik ja vajaduse korral tõlk.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Videokonverentsi kasutamiseks tuleb lahendada hulk tehnilisi küsimusi. Videokonverentsi teel peetava ülekuulamise õnnestumine sõltub seega põhjalikust ettevalmistusest ja kontaktisikute tõhusast koostööst.

1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, siis milliseid liikmesriigi menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

2016. aasta seadusega CXXX tsiviilkohtumenetluse kohta (A polgári perrendtartásról szóló 2016. évi CXXX. törvény, ungari keeles) (edaspidi „tsiviilkohtumenetluse seadustik“) on kohtule ette nähtud võimalus küsitleda menetluspoole ettepanekul või omal algatusel menetluspoolt, teisi menetlusosalisi, tunnistajat või eksperti ja – kui vaadeldava eseme omanik sellega nõustub – korraldada vaatlus elektroonilise side võrgu kaudu. Elektroonilise side võrgu kaudu toimuva ülekuulamise võib korraldada, kui see on otstarbekas, näiteks menetluse kiirendamiseks või kui kohtuistungi toimumiskohas oleks ülekuulamist raske või ebaproportsionaalselt kulukas korraldada või kui see on vajalik tunnistaja kaitseks.

Elektroonilise side võrgu kaudu ülekuulamise reeglid on sätestatud tsiviilkohtumenetluse peatükis XLVII ja justiitsministri 21. detsembri 2017. aasta määruses 19/2017 elektrooniliste sidevõrkude kasutamise kohta kohtuistungil ja ülekuulamisel tsiviilkohtumenetluses (A polgári eljárásban a tárgyalás, a meghallgatás elektronikus hírközlő hálózat útján történő megtartásáról szóló 19/2017. (XII. 21.) IM rendelet, ungari keeles) (edaspidi „justiitsministri määrus 19/2017“).

2 Kas on piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja menetlusosalisi?

Isikute ring, keda võib videokonverentsi teel küsitleda, ei ole piiratud. Seda võib kasutada menetluspoolte ja muude menetlusosaliste, tunnistajate, ekspertide ja vaatlusaluste esemete omanike küsitlemiseks.

3 Kas on piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Elektroonilise side võrgu kaudu toimuvat kohtuistungit, ülekuulamist või vaatlust saab kasutada poolte ja muude kohtumenetluse osaliste, tunnistajate ja ekspertide küsitlemiseks või vaatluse tegemiseks.

4 Kas on piiranguid koha suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Ülekuulamine elektroonilise side võrgu kaudu võib toimuda kohtus või muus asutuses selleks ettenähtud eraldi ruumides, eeldusel et on täidetud elektroonilise side võrgu toimimiseks vajalikud tingimused.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid kohtuistungeid tohib salvestada?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt võib kohus kohtumenetluse käigus kummagi poole taotlusel või omal algatusel määrata, et elektroonilise side võrgu kaudu toimuv kohtuistung, ülekuulamine või vaatlus protokollitaks, kasutades pidevat ja samaaegset video- ja audiosalvestamist, kui on täidetud selleks vajalikud tehnilised tingimused.

6 Mis keeles peab kohtuistung toimuma: a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

Määruse (EL) 2020/1783 artiklite 12–14 kohaselt esitatud taotluste korral tuleb vastavalt artikli 12 lõikele 2 kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt toimub kohtumenetlus ungari keeles, kuid kedagi ei tohi seada ebasoodsasse olukorda ungari keele oskuse puudumise tõttu. Igal isikul on õigus kasutada kohtumenetluses oma emakeelt või oma piirkondlikku või vähemuskeelt, kui see on sätestatud rahvusvahelistes konventsioonides. Vajaduse korral on kohtul kohustus kasutada tõlki. Lisaks sellele võib taotlev kohus määruse (EL) 2020/1783 artikli 12 lõike 3 järgi nõuda taotluse täitmist oma siseriiklikus õiguses sätestatud erimenetluse kohaselt. Taotluse saanud kohus täidab taotluse erimenetluse kohaselt, välja arvatud juhul, kui see oleks vastuolus tema siseriikliku õigusega või kui ta ei saa seda teha mõjuvate praktiliste probleemide tõttu. Kui taotluse saanud kohus ei täida ühel neist põhjustest nõuet, et taotlus tuleb täita erimenetluse korras, teavitab ta sellest taotlevat kohut.

Artiklite 19–21 alusel esitatud taotluste puhul toimub määruse (EL) 2020/1783 artikli 19 lõike 8 kohaselt otsene tõendite kogumine kooskõlas taotleva kohtu liikmesriigi õigusega.

7 Kui vajatakse tõlke, siis kes vastutab nende leidmise eest ja kus peaks olema tõlkide asukoht, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

Kui artiklite 12–14 kohaselt esitatud taotluste korral on vaja tagada menetluspoole emakeele, piirkondliku või vähemuskeele kasutamine, on taotluse saanud kohtul kohustus kasutada tõlki.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus puuduvad konkreetsed sätted tõlgi asukoha kohta juhul, kui ülekuulamine toimub elektroonilise side võrgu kaudu. Seadustikus on siiski sätestatud, et selliseks ülekuulamiseks ettenähtud ruumides on kohal tõlgid. Justiitsministri määruse 19/2017 kohaselt peab edastataval salvestusel tõlk olema nähtav.

Artiklite 19–21 alusel esitatud taotluste puhul abistatakse taotlevat kohut taotluse korral tõlgi leidmisel vastavalt artikli 20 lõikele 2.

8 Millist menetlust kohaldatakse kohtuistungi korraldamiseks ja isiku teavitamiseks ülekuulamise aja ja koha kohta, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt? Kui palju aega tuleks mõlema variandi korral kohtuistungi kuupäevast teavitamiseks ette näha, et isik saaks selle toimumisest piisavalt vara teada?

Elektroonilise side võrgu kaudu ülekuulamise määrus toimetatakse isikule kätte samal ajal kui kutse kohtuistungile, ülekuulamisele või vaatlusele. Kohus saadab elektroonilise side võrgu kaudu ülekuulamise määruse viivitamata kohtule või muule asutusele, kes pakub elektroonilise side võrgu kaudu ülekuulamiseks ettenähtud ruume.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikust puuduvad erisätted elektroonilise side võrgu kaudu toimuvale ülekuulamisele kutsumise kohta. Kutse kohtuistungil osalemiseks tuleb saata piisava ajavaruga, et kohtul oleks võimalik saada enne menetluse algust vastuvõtuteatis, mis kinnitab, et kättetoimetamine toimus seadust järgides.

Esimese kohtuistungi kuupäev tuleb kindlaks määrata nii, et kohtukutse toimetataks menetluspooltele üldjuhul kätte vähemalt viisteist päeva enne istungi toimumise kuupäeva. Kiireloomulistel juhtudel võib kohus seda tähtaega lühendada.

Artiklite 19–21 kohaselt esitatud taotluste korral kohaldatakse artikli 19 lõikeid 4 ja 8.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas need tasutakse?

Kulud varieeruvad ja taotlev kohus peab need katma (tagatisraha või ettemaksuga), kui taotluse saanud kohus seda taotleb. Poolte kohustus kanda need tasud või kulud on reguleeritud taotleva kohtu liikmesriigi õigusega.

10 Kuidas tagatakse, et otse taotleva kohtu poolt ülekuulatavat isikut teavitatakse sellest, et ütluste andmine on vabatahtlik?

Määruse (EL) 2020/1783 artikli 19 lõike 2 kohaselt peab taotlev kohus teavitama asjaomast isikut sellest, et ülekuulamine toimub vabatahtlikkuse alusel. Rahvusvahelist eraõigust käsitleva 2017. aasta seaduse XXVIII 80. jao lõike 6 punkti a alapunkti aa (A nemzetközi magánjogról szóló 2017. évi XXVIII. törvény, ungari keeles) kohaselt peab videokonverentsi korraldav Ungari kohus teavitama ka ülekuulatavat tunnistajat sellest, et tema osalemine on vabatahtlik.

11 Millist menetlust kasutatakse ülekuulatava isiku isikusamasuse kontrollimiseks?

Elektroonilise side võrgu kaudu küsitletava isiku isikusamasust kontrollitakse järgmiselt:

• kõnealuse isiku poolt enda isikusamasuse ja aadressi tõendamiseks esitatud teabe alusel,
• seaduses sätestatud tehniliste vahendite kaudu esitatava ametliku isikut tõendava dokumendi või elamisloa alusel.

Kui kohus on määranud, et tunnistaja andmed on konfidentsiaalsed, tuleb tunnistaja ametliku isikut tõendava dokumendi või elamisloa esitamisel seaduses sätestatud tehniliste seadmete kaudu tagada, et seda näeb üksnes asja menetlev kohtunik või kohtusekretär, kui ülekuulamist või vaatlust viib läbi kohtusekretär.

Kohus kasutab ka elektroonilisi vahendeid või otseseid andmebaasipäringuid kinnitamaks, et:

• ülekuulatava isiku poolt enda isikusamasuse ja aadressi tõendamiseks esitatud teave vastab registriandmetele,
• ülekuulatava isiku poolt enda isiku tõendamiseks esitatud ametlik dokument ja elamisluba vastavad registriandmetele ja on kehtivad.

12 Milliseid nõudeid kohaldatakse vande andmise suhtes ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohase tõendite vahetu kogumise raames nõutakse vande andmist?

Tsiviilkohtumenetluse seadustikuga ei ole vande andmist kohtumenetluses ette nähtud.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et kohtuistungi päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Tsiviilkohtumenetluse seadustikuga on ette nähtud, et juures peab viibima isik, kes vastutab elektroonilise side võrgu kaudu toimuvaks ülekuulamiseks vajalike tehniliste seadmete toimimise ja käitamise eest.

Seadmete eest vastutav isik peab enne ülekuulamise algust veenduma, et tehnilised seadmed on täielikult töökorras. Kui seadmetega on mingi probleem, teatab seadmete eest vastutav isik rikkest viivitamata istungiruumis viibivale kohtunikule ja tagab probleemi kõrvaldamise. Probleemist ja võetud meetmetest teatakse seejärel kirjalikult käitaja otsesele ülemusele. Elektroonilise side võrgu kaudu peetavat ülekuulamist ei saa alustada või jätkata enne probleemi kõrvaldamist. Menetlustoimingut, mis oli elektroonilise side võrgu kaudu ülekuulamiseks kasutatud tehniliste seadmete probleemi või rikke tekkimise ajal pooleli, tuleb vajaduse korral korrata.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Mingisugust lisateavet üldiselt ei nõuta.

1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, siis milliseid liikmesriigi menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Taotluse esitanud liikmesriigi kohus võib tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 alusel esitatud taotluste puhul koguda ülekuulatavatelt isikutelt tõendeid otse videokonverentsi teel. Pädev asutus võib määrata Malta kohtu osalema tõendite kogumises vastavalt tõendite kogumise määruse artikli 19 lõikele 4. Sellisel juhul võib Malta kohus määrata selleks kohtunikuabi vastavalt kohtukorraldus- ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 97A lõikele 3 (Malta seadustekogu 12. peatükk).

Tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 alusel esitatud taotluste puhul võib taotluse saanud kohus oma äranägemise järgi lubada tõendite kogumist videokonverentsi teel vastavalt kohtu kehtestatud tingimustele ja nõuetele. Seda reguleerib kohtukorraldus- ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 622B lõige 2 (Malta seadustekogu 12. peatükk). Selle sätte kohaselt võib taotluse saanud kohus anda ka korralduse, et videokonverentsi teel tõendite kogumises osaleb vajaduse korral taotluse esitanud kohus.

2 Kas on piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja menetlusosalisi?

Sellised piirangud puuduvad. Tunnistajaid, eksperte ja menetlusosalisi võib üle kuulata videokonverentsi teel, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus siseriikliku õiguse aluspõhimõtetega. Tunnistajate pädevuse suhtes kohaldatakse samu norme, olenemata sellest, kas tunnistajat kuulatakse üle silmast silma või videokonverentsi teel.

3 Kas on piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Sellised piirangud puuduvad, tingimusel et tõendite kogumise taotlus ei ole vastuolus siseriikliku õiguse aluspõhimõtetega.

4 Kas on piiranguid koha suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Kohtukorraldus- ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 622B lõike 2 (Malta seadustekogu 12. peatükk) kohaselt otsustab taotluse saanud kohus, kus videokonverentsi teel toimuv ülekuulamine korraldatakse. Tegelikkuses korraldatakse videokonverents sageli kohtuhoones.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid kohtuistungeid tohib salvestada?

Jah, mis tahes tõendite audio- või videosalvestamine on lubatud, kasutades kohtus olemasolevat salvestussüsteemi vastavalt kohtukorraldus- ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 622B lõikele 1 (Malta seadustekogu 12. peatükk).

6 Mis keeles peab kohtuistung toimuma: a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

Tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 alusel esitatud taotluste puhul toimub kohtuistung kohtumenetluste seaduse (inglise keele kasutamine) artikli 2 kohaselt (Malta seadustekogu 189. peatükk) vastavalt vajadusele kas malta või inglise keeles. Kui ütlusi andev isik ei mõista ei malta ega inglise keelt, võib taotluse saanud kohus määrata tõlgi.

Tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 alusel esitatud taotluste puhul sõltub ülekuulamise keel sellest, kas tõendite kogumises osaleb Malta kohus või määratud kohtunikuabi (vt vastus 1. küsimusele).

7 Kui vajatakse tõlke, siis kes vastutab nende leidmise eest ja kus peaks olema tõlkide asukoht, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

Tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 alusel esitatud taotluste puhul määrab tõlgi taotluse saanud kohus vastavalt kohtukorraldus- ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 596 (Malta seadustekogu 12. peatükk). Tõlgid määratakse tunnistaja esitanud menetlusosalise esialgsel kulul. Tõlgid peavad asuma kohas, kus taotluse saanud kohtu otsusel ülekuulamine toimub (vt vastus 4. küsimusele).

Tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 alusel esitatud taotluste puhul määrab tõlgid ja otsustab nende asukoha taotluse esitanud kohus.

8 Millist menetlust kohaldatakse kohtuistungi korraldamiseks ja isiku teavitamiseks ülekuulamise aja ja koha kohta, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt? Kui palju aega tuleks mõlema variandi korral kohtuistungi kuupäevast teavitamiseks ette näha, et isik saaks selle toimumisest piisavalt vara teada?

Tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 alusel esitatud taotluste puhul kutsutakse ülekuulatav isik kohtusse kohtukutses nimetatud ajaks ja kohta. Kohtukutse tuleks väljastada vähemalt üks kuu enne ülekuulamise toimumist, et anda piisavalt aega kohtukutse kättetoimetamiseks ülekuulatavale isikule.

Tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 alusel esitatud taotluste puhul võib taotluse esitanud kohus teatada ülekuulamise toimumise aja ja koha vahetult ülekuulatavale isikule. Teise võimalusena teatab pädev asutus ülekuulatavale isikule ülekuulamise aja ja koha e-posti või telefoni teel. Selleks peaks taotluse saanud kohus esitama ülekuulatava isiku vajalikud kontaktandmed.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas need tasutakse?

Videokonverentsi kasutamine on tasuta.

10 Kuidas tagatakse, et otse taotleva kohtu poolt ülekuulatavat isikut teavitatakse sellest, et ütluste andmine on vabatahtlik?

Sellisel juhul peab taotlev kohus vastavalt tõendite kogumise määruse artikli 19 lõikele 2 enne tõendite vahetu kogumise taotluse esitamist tagama, et tõendite kogumine toimub vabatahtlikkuse alusel.

Kui taotlev kohus ei esita ülekuulatava isiku kontaktandmeid (nagu on osutatud vastuses 8. küsimusele), peetakse seda üldiselt märgiks, et tõendite kogumise määruse artikli 19 lõikes 2 sätestatud nõue ei ole täidetud, välja arvatud juhul, kui taotluse esitanud ja taotluse saanud kohtu või pädevate asutuste vastastikuses koostöös on võimalik kasutada muid vahendeid selle sätte järgimise kontrollimiseks.

Kui vastavalt tõendite kogumise määruse artikli 19 lõikele 4 on kohtuistungil osalema määratud Malta kohus või kohtunikuabi, võib kohus või vajaduse korral kohtunikuabi teavitada vahetult ülekuulatavat isikut, et tõendite kogumine toimub vabatahtlikkuse alusel.

11 Millist menetlust kasutatakse ülekuulatava isiku isikusamasuse kontrollimiseks?

Kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 alusel, tuvastab taotluse saanud kohus ülekuulatava isiku isikusamasuse ja kontrollib seda vajaduse korral kõnealuse isiku isikutunnistuse või passi alusel. Tegelikkuses on sageli nii, et kõigepealt palutakse tunnistajal teatada vande all oma nimi.

Kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 alusel, peab taotlev kohus kontrollima ülekuulatava isiku isikusamasust.

12 Milliseid nõudeid kohaldatakse vande andmise suhtes ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohase tõendite vahetu kogumise raames nõutakse vande andmist?

Siseriikliku õiguse kohaselt on vande andmine enne ütluste andmist üldjuhul reguleeritud kohtukorraldus- ja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga (Malta seadustekogu 12. peatükk). Roomakatoliku usku tunnistaja annab vande selle usutunnistusega isikute tava kohaselt ja selle usutunnistuseta tunnistaja annab vande viisil, mis on tema arvates tema südametunnistuse järgi kõige siduvam. Tunnistajad vannuvad, et räägivad tõtt, kogu tõe ja ainult tõtt.

Tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohase tõendite vahetu kogumise puhul vande andmise suhtes siiski mingeid siseriiklikke nõudeid ei kohaldata. Taotluse esitanud kohus peab võtma vande vastavalt taotluse esitanud kohtu liikmesriigi õigusele.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et kohtuistungi päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Asjaomane kontaktisik on:

Nathalie Cutajar, vanemkohtuametnik

Kontakttelefon +356 25902346

nathalie.cutajar@courtservices.mt

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Enne kohtuistungi kuupäeva peab taotluse esitanud kohus esitama järgmise teabe:

1. ajavöönd,
2. testimiseks määratud kuupäev ja kellaaeg,
3. fikseeritud IP-aadress,
4. tehnilise kontaktisiku andmed.

1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, siis milliseid liikmesriigi menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Madalmaade tsiviilkohtumenetlusõiguses puuduvad selle kohta üldised õigusnormid. Videokonverentside kasutamist ei ole siiski välistatud ja seega on see õiguse alusel nendel juhtudel lubatud.

2 Kas on piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja menetlusosalisi?

Kui isikut võib tsiviilkohtumenetlusõiguse kohaselt üle kuulata, on see põhimõtteliselt võimalik ka videokonverentsi teel. Tsiviilkohtumenetlusõiguses ei ole erisätteid kehtestatud.

3 Kas on piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Puuduvad normid konkreetsete piirangute kohta. Kohaldatakse siseriiklikke tsiviilkohtumenetlust käsitlevaid õigusnorme.

4 Kas on piiranguid koha suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Videokonverentsi teel ülekuulamise suhtes erinorme ei kohaldata. Kohaldatakse siseriiklikke tsiviilkohtumenetlust käsitlevaid õigusnorme. Kehtib reegel, et isikud tuleb üle kuulata kohtus. Erandeid võib teha juhul, kui tunnistaja on haige või tal ei ole muul põhjusel võimalik kohtusse kohale tulla (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Wetboek van Burgerlijke Rechtsvordering) artikkel 175).

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid kohtuistungeid tohib salvestada?

Kui tunnistaja kuulatakse Madalmaade kohtus üle videokonverentsi teel, käsitatakse seda samaväärsena tavapärase kohtuistungi otseülekandega. Õiguse kohaselt koostab eeluurimiskohtunik tunnistaja ülekuulamise kohta protokolli. Samad normid kehtivad videokonverentsi teel toimuvatele ülekuulamistele ja seepärast tuleb ka nende puhul koostada kohtuprotokoll. Õiguses ei ole keelatud pildi või heli salvestamist lisaks kohtuprotokollile, kuid seda salvestist ei saa võrdsustada kohtuprotokolliga.

6 Mis keeles peab kohtuistung toimuma: a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

Kui taotluse saanud kohus asub Madalmaades, toimub kohtuistung hollandi keeles. Selles küsimuses erinorme ei kohaldata. Madalmaade rakendusõigusaktide kohaselt on aga pädeval asutusel võimalus kehtestada tõendite vahetuks kogumiseks tingimused, mida ta peab kasulikuks või vajalikuks selleks, et tagada nõuetekohane menetlus.

7 Kui vajatakse tõlke, siis kes vastutab nende leidmise eest ja kus peaks olema tõlkide asukoht, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

Madalmaade tsiviilkohtumenetlusõiguses ei ole kehtestatud erikorda seoses tõlkidega. Põhimõtteliselt peavad Madalmaades pooled korraldama suulise tõlke ise.

8 Millist menetlust kohaldatakse kohtuistungi korraldamiseks ja isiku teavitamiseks ülekuulamise aja ja koha kohta, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt? Kui palju aega tuleks mõlema variandi korral kohtuistungi kuupäevast teavitamiseks ette näha, et isik saaks selle toimumisest piisavalt vara teada?

Madalmaade rakendusõigusaktide kohaselt võib taotluse saanud kohus kindlaks määrata, kumb pool vastutab tõendite kogumise taotlusest tuleneva kutse eest.

Kutsetega, mille eest ei vastuta kumbki pool, tegeleb taotluse saanud kohtu kohtusekretär. Madalmaade tsiviilkohtumenetlusõiguse kohaselt tuleb saata tunnistajatele kutse vähemalt üks nädal (tulevaste õigusnormide kohaselt vähemalt kümme päeva) enne ülekuulamist.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas need tasutakse?

Erivormi ja kommunikatsioonitehnoloogia kulusid ei pea kandma pooled. Madalmaade õiguse kohaselt neid kulusid sisse ei nõuta, vaid need kannab riik, kellelt võib nõuda kulude tasumist vastavalt määruse (EÜ) nr 1206/2001 artikli 18 lõikele 2 ja artikli 10 lõikele 4.

10 Kuidas tagatakse, et otse taotleva kohtu poolt ülekuulatavat isikut teavitatakse sellest, et ütluste andmine on vabatahtlik?

Määruse (EÜ) nr 1206/2001 artikli 17 lõike 2 alusel teatab taotlev kohus juhul, kui tõendite vahetuks kogumiseks on vaja isik üle kuulata, kõnealusele isikule, et see toimub vabatahtlikkuse alusel. Muid nõudeid ei kohaldata.

11 Millist menetlust kasutatakse ülekuulatava isiku isikusamasuse kontrollimiseks?

Madalmaade tsiviilkohtumenetlusõiguse alusel on isikusamasuse kontrollimine kohtuniku ülesanne (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 177).

Kohtunik palub tunnistajatel teatada oma perekonna- ja eesnimi, vanus, amet ja elukoht. Samuti küsitakse neilt, milline on nende suhe pooltega (veresugulus või hõimlus, töösuhe).

12 Milliseid nõudeid kohaldatakse vande andmise suhtes ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohase tõendite vahetu kogumise raames nõutakse vande andmist?

Madalmaade tsiviilkohtumenetlusõiguse kohaselt antakse vanne või kinnitus kohtuniku ees enne ülekuulamist. Tunnistaja kinnitab, et tunnistab tõtt ja ainult tõtt. Kui tunnistaja ei räägi tahtlikult tõtt, on tegemist valeütluste andmisega. Tõendite vahetu kogumine toimub kooskõlas taotleva riigi õigusega.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et kohtuistungi päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Kui esitatakse rahvusvahelise õigusabi taotlus, mille puhul soovitakse kasutada videokonverentsi, tegelevad sellega Madalmaade kohtusüsteemi IKT-toe (SPIRIT) töötajad, kes teevad tehnilised ja logistilised korraldused.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Seda teavet saab taotleda pädev asutus.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel - Austria

Kõigis justiitsministeeriumile kuuluvates videokonverentsiseadmetega varustatud ruumides on üks töötaja, kes vastutab videokonverentsiseadmete toimimise eest. See isik oskab videokonverentsiseadmeid kasutada ja teha väiksemaid seadistusi. Kõik videokonverentsiseadmed on ühendatud föderaalse justiitsministeeriumi (Bundesministerium für Justiz – BMJ) IT-osakonnas asuva keskseadmega. Selle kaudu saavad IT-administraatorid peenhäälestada kõiki Austrias asuvaid videokonverentsisüsteeme.

1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, siis milliseid liikmesriigi menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Tõendite kogumine videokonverentsi teel on Austrias mõlemal viisil võimalik ja lubatud. Austria tsiviilkohtumenetlusõigust reguleerib hagimenetlustes tsiviilkohtumenetluse seadustik (Zivilprozessordnung – ZPO) ja hagita menetlustes hagita menetluste seadus (Außerstreitgesetz – AußStrG). Tõendite kogumist käsitlevad teatavad ZPO sätted (§-d 266–389) ja AußStrG sätted (§-d 16, 20 ja 31–35, osalise viitega ZPO-le), aga ka konkreetseid menetlusliike reguleerivad üksikud AußStrG sätted, nagu paragrahv 85, mis käsitleb koostöökohustust isadusega seotud menetluses. Asjaomaseid riiklikke menetlusi ja õigusnorme kirjeldatakse üksikasjalikult järgmistele küsimustele antud vastustes ja teabelehes „Tõendite kogumine – Austria“.

2 Kas on piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja menetlusosalisi?

Vastavalt ZPO paragrahvile 277 (hagimenetlus) ja AußStrG paragrahvile 35 tõlgendatuna koostoimes ZPO paragrahviga 277 (hagita menetlus) võib videokonverentsi kasutada tõendite kogumiseks ning seega ka poolte ja tunnistajate ülekuulamiseks ja ekspertidelt ütluste võtmiseks.

COVID-19 pandeemiaga kaasnevaid meetmeid justiitsasjades käsitleva esimese seaduse (1. COVID-19-Justiz-Begleitgesetz) (avaldatud: Bundesgesetzblatt (BGBl.) I 16/2020, muudetud: BGBl. I 224/2022) paragrahviga 3 võimaldati esmalt tsiviilkohtumenetluste puhul korraldada suulisi menetlusi ja istungeid ilma menetluspoolte ja nende esindajate füüsilise kohalviibimiseta ja sobiva kommunikatsioonitehnoloogia abil (videokonverentsi teel), kui kohtuasja pooled on sellega nõus. Selle sätte alusel on samuti võimalik koguda kõnealuse tehnoloogia abil tõendeid suulistel menetlustel või väljaspool suulisi menetlusi, isegi kui ZPO paragrahvis 277 sätestatud tingimused ei ole täidetud, ning võimaldada menetlustes osaleda inimestel, kes peaksid nendes osalema.

See säte kehtestati pandeemiale reageerimiseks, et inimestevahelised kontaktid piirduksid vaid hädavajalikuga, ja selleks, et vältida suulistes menetlustes otseseid kokkupuuteid isikute vahel, kes tavaolukorras ei kohtuks.

COVID-19 pandeemiaga kaasnevaid meetmeid justiitsasjades käsitlev esimene seadus (avaldatud: BGBl. I 16/2020, muudetud: BGBl I 224/2022) kaotab kehtivuse 30. juuni 2023. aasta keskööl.

3 Kas on piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Vastavalt ZPO paragrahvile 277 (hagimenetlus) ja AußStrG paragrahvile 35 tõlgendatuna koostoimes ZPO paragrahviga 277 (hagita menetlus) võib videokonverentsi kasutada tõendite kogumiseks. Siiski võivad selle välistada faktilised takistused, näiteks kui tõendite kogumisel tuleb kasutada dokumente või visuaalset vaatlust.

4 Kas on piiranguid koha suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Iga isiku võib kutsuda esimese astme kohtusse, kus teda võib videokonverentsi teel küsitleda. Kõik Austria kohtud, prokuratuurid ja vanglad on varustatud vähemalt ühe videokonverentsisüsteemiga.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid kohtuistungeid tohib salvestada?

Tsiviilasjades puuduvad Austria õiguses üldised andmekaitsesätted videokonverentsi teel toimuva ülekuulamise salvestamise kohta. Seetõttu on salvestamiseks vajalik kõigi videokonverentsil osalevate isikute nõusolek. See kehtib tõendite kaudse kogumise kohta, mis tuleb vastavalt nõukogu määruse (EL) 2020/1783 (mis käsitleb liikmesriikide kohtute vahelist koostööd tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades) (edaspidi „määrus“) artikli 12 lõikele 2 läbi viia vastavalt taotluse saanud liikmesriigi õigusele.

Tõendite vahetu kogumise taotlus tuleb seevastu esitada vastavalt taotleva liikmesriigi õigusele (määruse artikli 19 lõige 8). Kui nende õigusaktidega on ette nähtud videokonverentside salvestamine ilma asjaomaste isikute nõusolekuta, on see Austria seisukohast vastuvõetav.

Põhimõtteliselt võib videokonverentsi teel toimuvaid ülekuulamisi salvestada kõikides videokonverentsisüsteemides. Kohtades, kus kohtuistungeid üldiselt salvestatakse (seda tehakse paljudes kriminaalkohtutes), võib videokonverentsi teel toimuva ülekuulamise salvestamiseks kasutada olemasolevaid tehnilisi vahendeid. Ülekuulamise võib salvestada kõigis muudes kohtades; selleks tuleb lihtsalt paigaldada vajalik andmekandja.

6 Mis keeles peab kohtuistung toimuma: a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

a) Määruse artikli 12 lõike 2 alusel kogutakse tõendeid vastavalt taotluse saanud liikmesriigi õigusaktidele. Seetõttu peab ülekuulamine toimuma saksa keeles (mõnes Austria kohtus on lubatud kasutada ka horvaadi, sloveeni või ungari keelt). Taotlev kohus võib nõuda, et tõendite kogumise taotluse rahuldamiseks kohaldatavas erimenetluses kasutatakse taotleva kohtu ametlikku keelt (või muud keelt). Taotluse saanud kohus võib aga jätta selle nõude täitmata, näiteks kui seda ei ole võimalik täita suurte praktiliste raskuste tõttu (määruse artikli 12 lõige 3).

b) Määruse artikli 19 lõike 8 alusel peab taotlev kohus tõendeid vahetult koguma vastavalt oma liikmesriigi õigusele ja seega selles õiguses lubatud ametlikus keeles. Taotluse saanud liikmesriigina on Austrial aga artikli 19 lõike 4 kohaselt õigus nõuda tõendite kogumise tingimusena enda keele kasutamist.

7 Kui vajatakse tõlke, siis kes vastutab nende leidmise eest ja kus peaks olema tõlkide asukoht, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

Tõendite kaudse kogumise korral vastutab suulise tõlke tagamise eest eelkõige taotluse saanud kohus olenemata kulude tasumisest vastavalt määruse artikli 22 lõikele 2. Asjaga seotud kohtud peavad sellegipoolest tegema konstruktiivset koostööd (nii siin kui ka muudes valdkondades).

Tõendite vahetu kogumise korral vastutab määruse artikli 20 kohaselt suulise tõlke tagamise eest eelkõige taotlev kohus. Seejuures on taotluse saanud liikmesriigil artikli 20 lõike 2 kohaselt kohustus anda abi.

Otsus selle kohta, mis riigist tõlgid kutsutakse ja kuhu, tuleb teha vastavalt konkreetsetele asjaoludele.

8 Millist menetlust kohaldatakse kohtuistungi korraldamiseks ja isiku teavitamiseks ülekuulamise aja ja koha kohta, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt? Kui palju aega tuleks mõlema variandi korral kohtuistungi kuupäevast teavitamiseks ette näha, et isik saaks selle toimumisest piisavalt vara teada?

Austrias kutsutakse ülekuulatav isik videokonverentsi teel toimuvale ülekuulamisele samal viisil ja sama pika etteteatamistähtajaga nagu siis, kui ta kutsutaks kohtuasja menetlevasse kohtusse.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas need tasutakse?

Videokonverentsi korraldamisel internetiprotokolli (IP) kaudu on kõne tasuta. Videokonverentsi korraldamisel ISDNi kaudu maksavad osalejad tasu sarnaselt telefonikõnega. Nende tasude suurus on erinev ja oleneb kohast, kuhu helistatakse.

10 Kuidas tagatakse, et otse taotleva kohtu poolt ülekuulatavat isikut teavitatakse sellest, et ütluste andmine on vabatahtlik?

See kohustus on eelkõige taotleval kohtul, kelle suhtes kehtib määruse artikli 19 lõige 2 ja kes enamasti kutsub ise asjaomased isikud videokonverentsil osalema. Kui Austria keskasutus või mõni Austria kohus märkab, et määruse artikli 19 lõiget 2 võib olla tõendite vahetu kogumise ettevalmistamise või läbiviimise käigus rikutud, peab keskasutus või kohus koostöös taotleva kohtuga tagama selle sätte asjakohase täitmise. Austria kohtutöötajad on saanud määruse (EL) 2020/1783 kohaldamise väljaõppe ja neil on ka justiitsministeeriumi siseveebi kaudu juurdepääs Euroopa juhendile videokonverentside pidamiseks piiriüleste menetluste korral.

11 Millist menetlust kasutatakse ülekuulatava isiku isikusamasuse kontrollimiseks?

Isiku isikusamasust kontrollitakse fotoga dokumendi alusel. Isikusamasust kontrollitakse ka ülekuulamisel (ZPO § 340 lõige 1).

12 Milliseid nõudeid kohaldatakse vande andmise suhtes ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohase tõendite vahetu kogumise raames nõutakse vande andmist?

Vande andmise suhtes kohaldatakse poolte puhul ZPO paragrahve 377 ja 379 ning tunnistajate puhul ZPO paragrahve 336–338.

Vande on kohustatud andma nii pooled kui ka tunnistajad. Pooli ei saa seaduse järgi sundida vannet andma, kuid tunnistajatele võib määrata karistuse, kui nad keelduvad vande andmisest õigusvastaselt (ZPO paragrahvid 325 ja 326; karistused on samad mis tunnistuste andmisest keeldumise korral, st trahv või kuni kuuenädalane vabadusekaotus).

Karistusseadustiku (Strafgesetzbuch – StGB) paragrahvi 288 lõike 2 kohaselt on valeütluste andmine või kinnitamine vande all või asjaomastes õigusaktides sätestatud vande muul viisil valesti andmine karistatav kuue kuu kuni viie aasta pikkuse vabadusekaotusega.

Kui valeütluse annab menetluspool, kes ei ole vannet andnud, ei loeta seda süüteoks. Seevastu tunnistajale, kes ei ole vannet andnud ja annab valeütlusi, võib määrata kuni kolmeaastase vabadusekaotuse (StGB paragrahvi 288 lõige 1).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sissejuhatava seaduse (Einführungsgesetz zur Zivilprozessordnung) artikli XL kohaselt tuleb järgida 3. mai 1868. aasta seaduse (Reichsgesetzblatt (RGBl) nr 33) sätteid, milles on esitatud vande sõnastus ja muud vorminõuded (vt https://alex.onb.ac.at/cgi-content/alex?aid=rgb&datum=18680004&seite=00000067).

ZPO paragrahvi 336 lõike 1 ja paragrahvi 377 lõike 1 kohaselt ei saa isik, kes on varem süüdi mõistetud valeütluste andmises või kes on alla 14-aastane või kellel on ebaküpsuse või vaimse puude tõttu ebapiisav arusaam vande olemusest ja tähendusest, vannet anda ja seetõttu ei saa teda vannutada.

Eespool nimetatud sätteid, mis käsitlevad vannutatud tunnistaja või menetluspoole ülekuulamist, ei saa kohaldada hagita menetluste seaduse alusel menetletavates asjades (AußStrG paragrahv 35).

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et kohtuistungi päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Kõigis justiitsministeeriumile kuuluvates videokonverentsiseadmetega varustatud ruumides on üks töötaja, kes vastutab videokonverentsiseadmete toimimise eest. See isik oskab videokonverentsiseadmeid kasutada ja teha väiksemaid seadistusi. Kõik videokonverentsiseadmed on ühendatud föderaalse justiitsministeeriumi IT-osakonnas asuva keskseadmega. Selle kaudu saavad IT-administraatorid peenhäälestada kõiki Austrias asuvaid videokonverentsisüsteeme.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Taotlevalt kohtult nõutakse järgmist teavet:

• IP-aadress ja/või ISDN-number koos suunakoodiga;
• taotlevas kohtus kaugjuhtimisseadmete tehniliste aspektide eest vastutava töötaja nimi, telefoninumber ja e-posti aadress.

1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, siis milliseid liikmesriigi menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Poolas võib videokonverentsi teel tõendeid koguda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta määruse (EL) nr 2020/1783 (mis käsitleb liikmesriikide kohtute vahelist koostööd tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (tõendite kogumine) (uuesti sõnastatud) artiklitele 12–14 ja 19–21. Videokonverentside suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku, eelkõige selle artikli 151 lõiget 2 ja artikli 235 lõiget 2 ning justiitsministri 11. märtsi 2024. aasta määrust, milles käsitletakse kaugistungite vormis toimuvate tsiviilkohtumenetluste ajal tõendite kogumiseks kohtuhoonetes kasutatavate tehniliste seadmete ja vahendite liike, nende tehniliste seadmete ja vahendite kasutamise viise ning tõendite võtmise ajal saadud andmete salvestamise, reprodutseerimise ja kopeerimise meetodit (ametlik väljaanne 2024, punkt 357), ning justiitsministri 5. märtsi 2024. aasta teatist kaugistungitel osalemiseks vajalike tehniliste programmeerimisstandardite ja riistvaranõuete kohta (ametlik väljaanne, justiitsministeerium 2024, punkt 82).

2 Kas on piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja menetlusosalisi?

Poola õiguses ei ole selliseid piiranguid sätestatud: videokonverentsi teel võib üle kuulata nii eksperte, menetluspooli kui ka tunnistajaid.

Asja lahendav kohus võib määrata, et kaugistungil kogutakse tõendeid kaugmeetodil, kui seda ei välista tõendite laad (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 235 lõige 2).

Menetluspool võib esitada vastuväite tunnistaja ülekuulamisele kaugistungil väljaspool kohtusaali, kuid mitte hiljem kui seitse päeva pärast seda, kui teda on teavitatud kavatsusest tõendeid sellisel viisil koguda. Kui vastuväide rahuldatakse, nõuab kohus, et tunnistaja ilmuks isiklikult kohtusaali (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 263 lõige 1).

3 Kas on piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Poola õiguses ei ole sätestatud konkreetseid eeskirju selle kohta, milliseid tõendeid võib videokonverentsi teel koguda, vaid nõutakse üksnes, et tõendite laad seda ei välistaks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 235 lõige 2). Tegelikkuses võib teatavate tõendite kogumine videokonverentsi teel (nt visuaalse kontrolliga seotud tõendid) osutuda võimatuks või märkimisväärselt keeruliseks. Lõpliku hinnangu annab kohus.

Kohtu eesistuja võib määrata, et avalik kohtuistung korraldatakse kaugistungit võimaldavate tehniliste vahendite abil (kaugosalusega kohtuistung), tingimusel et seda ei välista istungil tehtavate toimingute laad ning et kaugistungil on tagatud poolte menetlusõiguste täielik kaitse ja menetluse nõuetekohane teostamine. Sellisel juhul viibivad kohtusaalis kohtunikud ja kohtuistungi sekretär ning teised istungil osalevad isikud ei pea kohtuhoones viibima. Kohtusaalis tehtava menetlustoimingu pildi- ja helisalvestus saadetakse kaugosalemise soovist teatanud osalejate asukohta ja sealt menetlust teostava kohtu hoonesse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 151 lõige 2).

4 Kas on piiranguid koha suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Kui kohtuistung toimub videokonverentsi teel, võivad küsitletav isik ja teised menetluspooled, kes ei viibi kohtusaalis, viibida mõne teise kohtu ruumides või muus kohas.

Väljaspool kohtuhoonet kaugistungil osalev isik on kohustatud teavitama oma asukoha järgset kohut ja tegema kõik endast oleneva, et tema elukoha tingimused vastaksid kohtu väärikusele ega takistaks tegemast menetlustoiminguid, milles ta osaleb. Kui teavitamisest keeldutakse või kui selle isiku käitumine tekitab põhjendatud kahtlusi nende menetlustoimingute nõuetekohasuses, milles ta videokonverentsi teel osaleb, võib kohus kutsuda selle isiku kohtusaali.

Eesistuja taotlusel peab kaugistungil osalev isik esitama teabe oma asukoha ja teiste temaga koos viibivate isikute kohta.

Kui isik ei viibi vabaduses, osalevad menetluses ka vangla või eeluurimisasutuse juhtkonna esindaja, isiku esindaja (kui on olemas) ja tõlk (kui on määratud).

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid kohtuistungeid tohib salvestada?

Üldjuhul koostatakse koosolekute protokollid kas heli- või pildi- ja helisalvestusseadmete abil. Sellisel juhul salvestab kohus ka videokonverentsi teel toimuva kohtuistungi ex officio. Kui aga istungi protokoll koostatakse ainult kirjalikult (nt kohtusaalis sobivate vahendite puudumisel), ei salvestata istungi, sh videokonverentsi teel toimuva istungi toimumist, vaid istungi käik protokollitakse. Sellisel juhul on siiski võimalik, et menetluspool salvestab koosoleku käigu helisalvestusseadme (nt diktofonifunktsiooniga mobiiltelefon) abil. Kohtu nõusolekut ei ole vaja, ent menetluspool on kohustatud kohtule teatama oma kavatsusest heli salvestada.

Kohtusaalis tehtava menetlustoimingu pildi- ja helisalvestus saadetakse kaugosalemise soovist teatanud osalejate asukohta ja sealt menetlust teostava kohtu hoonesse.

6 Mis keeles peab kohtuistung toimuma: a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

a) Artiklite 12–14 kohase vestluse puhul kehtib reegel, et vestlus toimub poola keeles. Poola õigus ei näe ette võimalust korraldada kohtuistungid Poola kohtus muus kui poola keeles.

b) Artiklite 19–21 kohase tõendite vahetu kogumise korral määrab taotlev kohus kindlaks, mis keeles kohtuistung toimub. Vastavalt määruse (EL) 2020/1783 artikli 19 lõikele 4 võib Poola keskasutus siiski seada tingimuseks, et kohtuistung toimub poola keeles või et esitatakse tõlge poola keelde. See kehtib eelkõige määruse artikli 19 lõike 4 teises lõigus osutatud olukorra kohta, st kui Poola kohus osaleb tõendite vahetul kogumisel.

7 Kui vajatakse tõlke, siis kes vastutab nende leidmise eest ja kus peaks olema tõlkide asukoht, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

Artiklite 12–14 kohase kohtuistungi puhul peab üldjuhul tõlgi tagama Poola kohus kui taotluse saanud kohus. Seaduses ei ole täpsustatud, kus tõlk peaks asuma, välja arvatud juhul, kui tõlki vajav isik ei viibi vabaduses (vt punkt 4 eespool).

Kui tegemist on määruse artiklite 19–21 kohase tõendite vahetu kogumisega, tagab tõlgi taotlev kohus. Taotlev kohus otsustab ka, kus tõlk kohtuistungi ajal viibib. Vastavalt määruse (EL) 2020/1783 artikli 19 lõikele 4 võib Poola keskasutus seada tingimuseks, et tõlk peab asuma konkreetses kohas.

8 Millist menetlust kohaldatakse kohtuistungi korraldamiseks ja isiku teavitamiseks ülekuulamise aja ja koha kohta, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt? Kui palju aega tuleks mõlema variandi korral kohtuistungi kuupäevast teavitamiseks ette näha, et isik saaks selle toimumisest piisavalt vara teada?

a) Kui tegemist on suulise ülekuulamisega vastavalt artiklitele 12–14, teavitab Poola kohus kui taotluse saanud kohus ülekuulatavat isikut kohtuistungi kuupäevast ja kohast, toimetades talle kutse kätte vastavalt Poola seadustele (eelkõige tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklitele 131–147), praktikas toimub see kõige sagedamini tähitud kirjaga. Teade tuleks saata hiljemalt 7 päeva enne istungi kavandatud kuupäeva. Erandkorras võib etteteatamisaega lühendada 3 päevani (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 149). Praktikas tähendab see seda, et kohtuistungi kuupäev tuleb kindlaks määrata ligikaudu üks kuu enne istungi toimumist. Kohus võib isikut teavitada ka muul viisil, mida ta peab kõige asjakohasemaks (nt telefoni või e-posti teel), kui ta peab seda vajalikuks asja arutamise kiirendamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 149¹ kohaselt võib kohus esitada pooltele, tunnistajatele, ekspertidele või muudele isikutele kohtukutse tema seisukohalt kõige asjakohasemal viisil, kui ta peab seda vajalikuks asja arutamise kiirendamiseks. Sellisel kohtukutsel on seadustikus ette nähtud toime, kui on selge, et see edastati adressaadile artikli 149 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul. Need normid võimaldavad kohtul esitada kohtukutse muul viisil kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 131–147 sätestatud kohtukutse kättetoimetamise viisid. Neid muid meetodeid nendes sätetes siiski ei kirjeldata. See tähendab, et lisaks seadusjärgsetele kohtukutse esitamise viisidele võib kohus kasutada kõiki võimalikke kohtusse kutsumise viise, näiteks telefoni (sh SMS), faksi ja e-posti teel.

b) Artiklite 19–21 kohase tõendite vahetu kogumise puhul lasub kohustus teatada kohtuistungi toimumise kuupäev ja koht taotleval kohtul, kes kohaldab selles oma õigust. Kui kohtuistungi korraldamine nõuab koostööd Poola kohtuga (nt kohtu osalemise tagamiseks kohtuistungil või isegi videokonverentsiks vajalike ruumide ja vahendite tagamiseks), peab taotlev kohus kohtuistungi kuupäeva määramisel arvestama seadmete ja personali kättesaadavust Poola poolel. See kättesaadavus varieerub suuresti ja tuleb iga juhtumi puhul eraldi kindlaks teha.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas need tasutakse?

Vastavalt määruse (EL) 2020/1783 artiklis 22 sätestatud eeskirjadele nõuavad Poola kohtud selles sätestatud kulude hüvitamist ja eksperdiarvamuse kulude ettemaksu. Muud videokonverentsi kasutamisega seotud kulud kannab Poola.

10 Kuidas tagatakse, et otse taotleva kohtu poolt ülekuulatavat isikut teavitatakse sellest, et ütluste andmine on vabatahtlik?

Taotlev kohus on kohustatud teavitama ülekuulatavat isikut sellest, et ülekuulamine võib toimuda ainult vabatahtlikkuse alusel, ilma sunnimeetmeid kasutamata. Kui Poola kohus on seotud tõendite vahetu kogumisega, võib ta nõuda kinnitust, et ülekuulamine toimub vabatahtlikkuse alusel (määruse (EL) 2020/1783 artikli 19 lõiked 2 ja 4).

11 Millist menetlust kasutatakse ülekuulatava isiku isikusamasuse kontrollimiseks?

Kohus kontrollib isiku isikusamasust füüsilise isiku isikut tõendava dokumendi alusel või isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi alusel. Täpsemalt: Poola kodaniku puhul on selleks dokumendiks isikutunnistus või pass; välisriigi kodaniku puhul on selleks pass, reisidokument või muu kehtiv dokument, mis tõendab tema isikut või isikut ja kodakondsust. Tunnistaja ülekuulamine algab küsimustega, mis puudutavad tema isikut ja suhteid menetluspooltega. Samu nõudeid kohaldatakse mutatis mutandis isikute suhtes, kes osalevad ülekuulamisel, mille puhul kasutatakse tehnilisi vahendeid, mis võimaldavad seda teha kaugmeetodil väljaspool kohtuhoonet.

12 Milliseid nõudeid kohaldatakse vande andmise suhtes ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohase tõendite vahetu kogumise raames nõutakse vande andmist?

Artiklite 19–21 kohase küsitlemise puhul, kui taotlev kohus teatab Poola keskasutusele oma kavatsusest võtta tunnistajalt ütlusi vande all, võib keskasutus nõuda võimalust vande tekstiga tutvuda. Kui vanne on vastuolus Poola õiguse aluspõhimõtetega, on keskasutusel õigus keelduda küsitlemisega nõustumast või nõuda, et kasutataks Poola õigusnormides sätestatud vande teksti.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et kohtuistungi päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Kui videokonverentsid toimuvad Poola kohtu, Poola vangla või Poola kohtueelse kinnipidamisasutuse ruumides, pakuvad need asutused spetsiaalseid videokonverentsiteenuseid. Vastutava isiku kontaktandmed edastatakse taotlevale kohtule videokonverentsile eelneva tehnilise korralduse raames.

Kohtu eesistuja võib määrata, et vabaduse kaotanud isik osaleb menetlustoimingutes ainult kaugmeetodil. Sellisel juhul osalevad istungil kaugmeetodil ka vangla või eeluurimisasutuse juhtkonna esindaja, isiku esindaja (kui on olemas) ja tõlk (kui on määratud). Seda sätet kohaldatakse mutatis mutandis isikute suhtes, kes saavad eraldi sätete alusel meditsiinilist ravi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 151 lõige 4).

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Üldiselt Poola õiguse kohaselt mingit lisateavet ei nõuta. Kui lisateavet on siiski vaja (nt Poola kohtuga tehnilise korralduse kokkuleppimiseks), tuleb see esitada poola keeles või lisada tõlge poola keelde. Videokonverentsid (kaugistungid) on lubatud, tingimusel et seda ei välista istungil tehtavate toimingute laad ning et kaugistungil on tagatud poolte menetlusõiguste täielik kaitse ja menetluse nõuetekohane korraldamine. Sellisel juhul viibivad kohtusaalis kohtunikud ja kohtuistungi sekretär ning teised istungil osalevad isikud ei pea kohtuhoones viibima.

1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, siis milliseid liikmesriigi menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Portugali õiguse kohaselt peab taotleva kohtu kohtunik videokonverentsi teel ülekuulatavatelt isikutelt tõendeid koguma vahetult, ilma taotluse saanud kohtu kohtuniku sekkumiseta. See kehtib riigisiseste kohtuasjade suhtes, mille puhul ülekuulamine viiakse läbi videokonverentsi teel. Sama menetlust kohaldatakse piiriülestes asjades, kui taotleva liikmesriigi kohus taotleb ülekuulamise läbiviimist videokonverentsi teel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta määruse (EL) 2020/1783 artikliga 19.

Piiriülestes asjades võib taotleva liikmesriigi kohus taotleda ülekuulamise läbiviimist videokonverentsi teel ka kooskõlas selle määruse artiklitega 12–14.

Peamised liikmesriigi menetlusnormid, mis reguleerivad ekspertidelt, tunnistajatelt ja pooltelt videokonverentsi teel tõendite kogumist, on esitatud allpool.

Eksperdid

Asutuste, laborite või riiklike teenistuste eksperdid kuulatakse üle telekonverentsi teel nende töökohas (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Código de Processo Civil) artikli 486 lõige 2).

Tunnistajad

Tunnistajad, kes elavad väljaspool kohtu või koosseisu tööpiirkonda, võidakse üle kuulata reaalajas audio- ja videosuhtlust võimaldava tehnoloogilise varustuse abil elukohajärgses kohtus või koosseisu asukohas või linna/valla või linnaosa/osavalla registreeritud ametiasutuse ruumides (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 502).

Ülekuulamise kuupäeval tõestavad tunnistajad oma isikusamasust selle kohtu või asutuse ametnikule, kus ütlusi antakse, kuid alates sellest hetkest viivad ülekuulamist läbi asja arutav kohtunik ja poolte esindajad, kasutades reaalajas audio- ja videosuhtlust võimaldavat tehnoloogilist varustust, ilma et peaks sekkuma selle kohtu kohtunik, kus ütlusi antakse.

Ilma et see piiraks rahvusvaheliste või Euroopa Liidu õigusaktide sätete kohaldamist, kasutatakse välisriigis elavate tunnistajate ülekuulamiseks reaalajas audio- ja videosuhtlust võimaldavat tehnoloogilist varustust, kui nende elukohas on olemas vajalikud tehnilised vahendid.

Kui kohtuasja arutab Lissaboni või Porto suurlinnapiirkonna kohus, ei kasutata ülekuulamiseks reaalajas audio- ja videosuhtlust võimaldavat tehnoloogilist varustust, kui tunnistaja elab asjaomases suurlinnapiirkonnas.

Kui aga isikul, kes peab ütlusi andma, on võimatu või äärmiselt raske ilmuda õigel ajal kohtuistunguile, võib kohtunik poolte nõusolekul otsustada, et kõik selgitused, mida on vaja asjas õige otsuse tegemiseks, antakse telefoni teel või muu sellise sidevahendi kaudu, mis võimaldab kohtu ja ütlusi andva isiku vahetut suhtlust, kui uurimist või selgitamist vajavate faktide olemus võimaldab sellist menetlust kasutada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 520).

Pooled

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 502 sätestatud eeskirju telekonverentsi teel ütluste andmise kohta kohaldatakse poolte suhtes, kes elavad väljaspool piirkonda või autonoomsete piirkondade puhul väljaspool asjaomast saart (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 456).

2 Kas on piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja menetlusosalisi?

Mingeid piiranguid ei ole sätestatud. Portugali õiguse kohaselt võib videokonverentsi teel üle kuulata tunnistajaid, pooli ja eksperte, nagu on sätestatud eespool osutatud õigusnormides.

3 Kas on piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Vt eelmisele küsimusele antud vastus.

4 Kas on piiranguid koha suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Üldiselt peab isiku videokonverentsi teel üle kuulama kohtus. Riiklike teenistuste eksperdid võib aga videokonverentsi teel üle kuulata nende töökohas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 520 nimetatud asjaoludel (mis on esitatud küsimusele 1 antud vastuses) võib kohus erandkorras videokonverentsi teel üle kuulata muus kui kohtu asukohas asuva isiku.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid kohtuistungeid tohib salvestada?

Jah, videokonverentsi teel toimuvad ülekuulamised salvestatakse alati kohtu audiosalvestussüsteemiga, nagu on sätestatud Portugali tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 155.

6 Mis keeles peab kohtuistung toimuma: a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

Kui Portugal on taotluse saanud liikmesriik, siis oleneb ülekuulamise keel järgmistest asjaoludest.

a) Kui taotlus esitatakse määruse (EL) 2020/1783 artiklite 12–14 alusel, kasutatakse portugali keelt. Kui üle on vaja kuulata välismaalane, võib ta kõneleda muus keeles, kui ta portugali keelt ei valda. Sellisel juhul peab taotlev kohus taotluse saanud kohut sellest asjaolust teavitama, et viimane saaks kutsuda taotluse saanud kohtusse kohale tõlgi.

b) Kui taotlus esitatakse määruse (EL) 2020/1783 artiklite 19–21 alusel, kasutatakse taotleva kohtu liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud keelt. Kui üle tuleb kuulata isikud, kes seda keelt ei valda, võib taotlev kohus kooskõlas oma liikmesriigi õigusaktidega kutsuda taotlevasse kohtusse kohale tõlgi. Taotlev kohus võib ka nõuda, et (taotluse saanud) Portugali kohus kutsub tõlgi kohale taotluse saanud kohtusse.

Punktides a ja b sätestatud juhtudel, kui taotluse saanud liikmesriigi kohtusse on vaja kohale kutsuda tõlk, nõuab taotluse saanud kohus, et tõlgile maksab tasu taotleva liikmesriigi kohus, nagu on sätestatud määruse (EL) 2020/1783 artikli 22 lõikes 2.

7 Kui vajatakse tõlke, siis kes vastutab nende leidmise eest ja kus peaks olema tõlkide asukoht, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

See teave on juba esitatud küsimusele 6 antud vastuses.

8 Millist menetlust kohaldatakse kohtuistungi korraldamiseks ja isiku teavitamiseks ülekuulamise aja ja koha kohta, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt? Kui palju aega tuleks mõlema variandi korral kohtuistungi kuupäevast teavitamiseks ette näha, et isik saaks selle toimumisest piisavalt vara teada?

Portugali õiguses on isiku ülekuulamise ja kohtusse kutsumise menetluse suhtes kohaldatav kord sätestatud sisuliselt Portugali tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 7 lõikes 3, artikli 172 lõigetes 5 ja 6, artiklis 220, artikli 247 lõikes 2, artikli 251 lõikes 1 ning artiklites 417, 507, 508 ja 603.

Üldiselt on kohtu kantselei ülesanne teavitada tunnistajaid, eksperte, pooli ja nende esindajaid omal algatusel sellest, millal nad peavad ilmuma kohtu korralduse alusel kohtumenetlusele. Kui pool nõuab tunnistaja ülekuulamist videokonverentsi teel, peab kohtu kantselei tunnistaja kohale kutsuma.

Tunnistajate, ekspertide ja teiste kõrvaliste isikute (nt tõlk või tehniline nõustaja) kohtusse kutsumise teated saadetakse tähtsaadetisena ja neis märgitakse kohtusse ilmumise kuupäev, koht ja eesmärk. Teated loetakse kättetoimetatuks, isegi kui adressaat keeldub kirja vastu võtmast; selle asjaolu peab registreerima postiteenistuse kirjakandja.

Kohtumenetlusele või ütlusi andma kutsumise teade saadetakse poolele tähtsaadetisena ja adresseeritakse asjaomasele poolele; teates märgitakse kohtusse ilmumise kuupäev, koht ja eesmärk. Juhul kui pool on määranud vandeadvokaadi või teda esindavad samal ajal vandeadvokaat ja õigusnõustaja, tuleb teavitada ka nii vandeadvokaati kui ka õigusnõustajat.

Poolte esindajaid teavitatakse elektrooniliselt vastavalt 26. augusti 2013. aasta ministri rakendusmääruse (Portaria) nr 280/2013 artiklile 25. Teavituse väljastamise kuupäeva tõendab IT-süsteem.

Õigusnormides ei ole sõnaselgelt sätestatud, kui kaua ette tuleb ülekuulamisest teavitada. Kõigil ülaltoodud juhtudel loetakse teade kättetoimetatuks kolmandal päeval pärast selle registreerimist või elektroonilist väljastamist. Kui kolmas päev ei ole tööpäev, loetakse teade kättetoimetatuks esimesel järgmisel tööpäeval. Seetõttu on praktilistel põhjustel seoses ülekuulamise kuupäevaga vajalik järgida vähemalt seda etteteatamistähtaega, et teate saaks lugeda nõuetekohaselt kättetoimetatuks.

Pakilistel juhtudel võib tunnistajaid, eksperte, teisi kõrvalisi isikuid, pooli või nende esindajaid kohtusse kutsuda (või nende kohtukutseid tühistada) telegrammi, telefoni või muude sarnaste sidevahendite teel. Telefonikõne dokumenteeritakse alati asja toimikus ja sellele järgneb kirjalikus vormis kinnitus.

Kui isik, kes oleks pidanud kohal olema, jätab ilmumata, peab ta põhjendama oma puudumist kas istungil või viie (5) päeva jooksul (mõeldud on kalendripäevi, kuid kui viimane päev ei ole tööpäev, pikendatakse tähtaega järgmise tööpäevani).

Portugali õigusnormid näevad mitteilmumise korral ette järgmised sunnimeetmed. Kui tunnistaja ei ilmu kohale, kuigi teda on nõuetekohaselt teavitatud, ja ta ei ole oma puudumist seadusega ettenähtud tähtaja jooksul põhjendanud, määratakse talle trahv ja kohtunik võib anda korralduse tema sundtoomiseks kohtusse. Neid karistusi ei kohaldata, kui kohtuistung lükatakse edasi muudel põhjustel kui tunnistaja mitteilmumine. Kui ilmumata jätab ekspert või teine kõrvaline isik, kuigi teda on nõuetekohaselt teavitatud, ja ta ei ole põhjendanud oma puudumist seadusega ettenähtud tähtaja jooksul, määratakse talle trahv. Kui ilmumata jätab üks pooltest, kuigi teda on nõuetekohaselt teavitatud, ja ta ei ole põhjendanud oma puudumist seadusega ettenähtud tähtaja jooksul, määratakse talle trahv ning kohus võib tema keeldumist tõenduslikel eesmärkidel vabalt tõlgendada. Kui kohus leiab, et poole kohtusse ilmumisest keeldumise tõttu ei ole võimalik täita tõendamiskohustust, võib ta tõendamiskohustuse ümber pöörata.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas need tasutakse?

Videokonverentsi kasutamise eest tasu ei võeta.

10 Kuidas tagatakse, et otse taotleva kohtu poolt ülekuulatavat isikut teavitatakse sellest, et ütluste andmine on vabatahtlik?

Kui Portugali kohus on määruse (EL) 2020/1783 artikli 19 kohase taotluse puhul taotlev pool, kutsub ta ülekuulatava isiku nimetatud kohtusse teises (taotluse saanud) liikmesriigis posti teel, kasutades vastavalt vajadusele üht küsimusele 8 antud vastuses mainitud meetoditest. Posti teel teavitamise võimalus on ette nähtud 13. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1393/2007 artikliga 14. Kutses teavitatakse ülekuulatavat isikut sellest, et tema ilmumine on vabatahtlik.

Kui Portugali kohus on taotluse saanud pool, peab ülekuulatavaid isikuid ülekuulamisest ja sellest, et nende ilmumine on vabatahtlik, teavitama taotlev kohus.

Taotleva ja taotluse saanud kohtu vastastikusel kokkuleppel võib ülekuulatavaid isikuid ülekuulamisest ja sellest, et nende ilmumine on vabatahtlik, teavitada taotluse saanud liikmesriigi kohus. Seda võib praktikas juhtuda olenemata sellest, kas Portugali kohus on taotlev või taotluse saanud pool.

11 Millist menetlust kasutatakse ülekuulatava isiku isikusamasuse kontrollimiseks?

Ülekuulamiseks määratud ajal kontrollib kohtuametnik, kas ülekuulatav isik on kohal, ja teavitab sellest ülekuulamist läbi viivat kohtunikku või taotlevat kohut, kui viimane viib ülekuulamise läbi vahetult.

Kui ülekuulamise viib läbi Portugali kohtunik, tehakse pärast menetluse algust ja enne, kui isik hakkab ütlusi andma, järgmist: i) ütlusi andev isik, tunnistaja või ekspert annab kohtuniku ees vande; ii) kohtunik küsib ülekuulatava isiku isikusamasuse tuvastamiseks ettevalmistavaid küsimusi.

Kohtunik viib ülekuulatava isiku isikusamasuse tuvastamiseks läbi eelküsitluse, küsides isikult nime, elukutset, aadressi, perekonnaseisu ja muid üksikasju, mida kohtunik võib pidada isikusamasuse tuvastamiseks vajalikuks.

Samuti küsib kohtunik ülekuulatavalt isikult ütluste usaldusväärsuse hindamiseks, kas ta on kummagi poole sugulane, sõber või vaenlane ja kas tal on asjas otsene või kaudne huvi.

Kui kohtunik teeb eelküsitluse käigus selgeks, et tunnistaja on sobimatu või ei ole ülekuulamiseks õige isik, ei luba kohtunik tal ütlusi anda. Tunnistaja on sobimatu, kui teda küll ei takista psühholoogiline hälve, aga tal puudub loomulik võime (füüsiline või vaimne sobivus) tunnistusi anda.

Eelküsitlus võimaldab kohtunikul ka kindlaks teha järgmised juhud, mille puhul tunnistajad või pooled võivad vastavalt Portugali tsiviilkohtumenetluse seadustikule keelduda ütlusi andmast.

Ütluste andmisest võivad Portugali tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 497 kohaselt keelduda (v.a lapse sünni või surma tõendamise asjades) järgmised isikud:

1. ülenejad sugulased asjades, millesse on kaasatud nende alanejad sugulased, ning lapsendajad asjades, millesse on kaasatud nende lapsendatud lapsed, ja vastupidi;
2. äi või ämm asjades, millesse on kaasatud tema väimees või minia, ja vastupidi;
3. abikaasa või endine abikaasa asjades, millesse on kaasatud teine abikaasa või endine abikaasa;
4. isik, kes elab või on elanud kohtuasja poolega koos abielupaariga sarnasel viisil.

Kohtunik peab teavitama eespool punktides nimetatud isikuid, et neil on õigus ütluste andmisest keelduda.

Isikud, kellel on ametisaladuse, avaliku teenistuja saladuse või riigisaladuse hoidmise kohustus, tuleb vabastada ütluste andmisest seoses nimetatud saladuse alla kuuluvate faktidega. Sellisel juhul kontrollib kohtunik niisuguse vabastuse õiguspärasust ja kui ta peab seda vajalikuks, tühistab nende saladuse hoidmise kohustuse.

Pooled võivad anda ütlusi üksnes seoses isiklike faktidega. Tsiviilhagi korral ei tohi poole tõendid keskenduda sellistele kuritegudele või õigusvastastele tegudele, mille suhtes pool on kostja kriminaalasjas.

12 Milliseid nõudeid kohaldatakse vande andmise suhtes ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohase tõendite vahetu kogumise raames nõutakse vande andmist?

Portugali õigusnormidega on ette nähtud järgmine:

• enne tõendite kogumist selgitab kohtunik ülekuulatavale isikule tema antava vande moraalset tähtsust, kohust rääkida tõtt ja valeütluste esitamise eest määratavaid karistusi;
• seejärel palub kohtunik tunnistajal anda järgmine vanne: „Vannun oma au nimel, et räägin kogu tõe ja ainult tõtt“;
• vande andmisest keeldumine tähendab ütluste andmisest keeldumist; kui keeldumist ei põhjendata, on see mõlemal juhul karistatav kui lugupidamatus kohtu vastu, kui kohtunik esitab isikule sellise süüdistuse.

Kui muu liikmesriigi kohus kogub tõendeid vahetult Portugalist videokonverentsi teel kooskõlas määruse (EL) 2020/1783 artiklitega 19–21, peab taotleva liikmesriigi kohus (taotluse saanud) Portugali kohtule edastama ütlusi andva isiku kohta järgmise teabe: nimi, elukutse, aadress, perekonnaseis ja muud andmed, mida ta peab isikusamasuse tuvastamiseks vajalikuks; kellena isikut üle kuulatakse (nt poole, tunnistaja, eksperdi, tehnilise nõustajana); mis keelt isik räägib ja kas taotluse saanud kohtusse on vaja kutsuda tõlk.

Need üksikasjad on vajalikud selleks, et (taotluse saanud) Portugali kohus saaks ühest küljest võtta meetmed, et leida tõlk, ja teisest küljest kontrollida, kas ülekuulatav isik on videokonverentsiks määratud ajal kohal.

Kuna Portugali kohtunik menetlusse ei sekku, tuleb siiski vanne anda videokonverentsi teel taotleva liikmesriigi kohtu kohtuniku ees. Sama kohaldatakse eelküsitluse suhtes, juhul kui see toimub, ning sobivust puudutavate küsimuste, ütluste andmisest keeldumise või tunnistajate ütluste andmisest vabastamise suhtes, mis korraldatakse taotleva kohtu kohtuniku juhtimisel vastavalt taotleva liikmesriigi tsiviilkohtumenetlusõigusele, nagu on ette nähtud määruse (EL) 2020/1783 artikli 19 lõikega 8.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et kohtuistungi päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Taotlev ja taotluse saanud kohus (kui keskasutus on viimase kindlaks määranud) peavad omavahel otse suhtlema, et kavandada videokonverents ja leppida kokku kuupäev selle eelnevaks katsetamiseks.

Praktilistel põhjustel on soovitatav teha katse võimaluse korral enne, kui tunnistajat teavitatakse; seetõttu tuleb katse kuupäev kindlaks määrata piisavalt varakult, et tunnistajat oleks võimalik õigeaegselt teavitada.

Katse päeval ja videokonverentsi teel toimuva ülekuulamise kuupäeval peab kummaski kohtus kohal olema IT-tehnik, telekommunikatsioonitehnik või asjakohaste teadmistega kohtuametnik.

Portugali finantsjuhtimise ja kohtutaristu instituudis (Instituto de Gestão Financeira e Estruturas da Justiça – IGFEJ) on spetsiaalne meeskond, kes toetab videokonverentside korraldamist kohtutes.

Korralduslikel põhjustel tuleks IGFEJ-d katse ja ülekuulamise kuupäevast teavitada võimaluse korral kolm päeva ette. See võimaldab IGFEJ-l tagada, et kõik videokonverentsiks vajalikud tehnilised tingimused on täidetud, ja viivitamata sekkuda juhul, kui kohtute vahel tekib sideprobleeme, samuti jälgida videokonverentsi katsetamist.

Videokonverentsi kavandamine muus liikmesriigis Portugali kohtu taotlusel

(Taotlev) Portugali kohus peab kõigepealt paluma IGFEJ-l tagada videokonverentsi jaoks vajalikud tehnilised tingimused, lahendada võimalikud kohtutevahelised sideprobleemid ja jälgida videokonverentsi katsetamist.

Tehniliste probleemide lahendamiseks palub Portugali kohus taotluse saanud liikmesriigi kohtul määrata ka nende videokonverentsitalituses vastutav isik, kes jälgib katset ja/või osutab vajalikku tehnilist tuge koostöös Portugali tehnikutega.

Kui Portugali kohtud on taotleva poole rollis, paluvad nad sageli abi tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku Portugali kontaktpunktilt, kes võtab taotluse saanud kohtutega katse ja videokonverentsi kavandamiseks otse ühendust. Kui kontaktpunkti teavitatakse tehnilistest probleemidest, suhtleb ta otse videokonverentsi eest vastutava meeskonnaga igas kaasatud liikmesriigis, nõudes vajalikke ühendusi, teavet või tehnilisi kohandusi ja andes asjaomast teavet kaasatud kohtutele. See võimaldab ületada keelebarjääri ja videokonverentsi edukalt läbi viia.

Videokonverentsi kavandamine Portugali kohtus teise liikmesriigi taotlusel

Portugali keskasutus, kes vastutab teise liikmesriigi taotluste vastuvõtmise ja heakskiitmise eest vastavalt määruse (EL) 2020/1783 artiklile 19, on õigusemõistmise peadirektoraat (Direcção-Geral da Administração da Justiça – DGAJ). Kui taotlus on heaks kiidetud, teavitab DGAJ taotleva liikmesriigi kohut, millises (taotluse saanud) Portugali kohtus videokonverents toimub. Pärast seda peavad taotlev ja taotluse saanud kohus omavahel otse kokku leppima, mis kuupäevadel viiakse läbi kõigepealt katse ja seejärel ülekuulamine videokonverentsi teel.

Keskasutusena toetab DGAJ taotleva ja taotluse saanud kohtu vahelist otsesuhtlust, aga ka suhtlust IGFEJ videokonverentsi tugimeeskonnaga võimalike tehniliste probleemide lahendamiseks. Vajalike kontaktide loomisel võib kaasa aidata ka tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku Portugali kontaktpunkt, kui temalt seda palutakse.

Kohtud broneerivad omavahel otse suheldes videokonverentsi ruumi ja määravad töötajad, kes loovad tehnilised ühendused ja jälgivad videokonverentsi vastavalt taotlevas ja taotluse saanud kohtus. Üldjuhul valitakse Portugalis vajalike teadmistega kohtuametnik, keda eelistatavalt saadab Portugali kohtu IT-spetsialist.

Kui videokonverentsi peetakse internetiprotokolli (IP) kaudu, tuleb seda tingimata teha Portugalist. Selleks teavitab Portugali kohus IGFEJ-d ette ja palub tal avada välisühenduse.

Kui videokonverentsi peetakse telefoniühenduse (ISDN) kaudu, võib ühenduse Portugali kohtutega luua teiste liikmesriikide kohtutest.

Kõikide tehniliste probleemide korral võib vajalikku abi osutada Portugali kohtu IT-tehnik või IGFEJ tehnik.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Videokonverentsi taotluse esitamisel peaks taotlev kohus märkima vormi L väljale 12, et soovib tõendite kogumist vormil N osutatud kommunikatsioonitehnoloogia abil (mõlemad vormid on lisatud määrusele (EL) 2020/1783). Vormile N tuleb omakorda märkida järgmised andmed.

1. Taotleva kohtu kasutatavate videokonverentsiseadmete tehnilised andmed:

• kasutatav sideprotokoll (nt H.323, H.320);
• videoprotokollid (nt H.261, H.263 ja H.264);
• audioprotokollid (nt G.711a, G.711u, G.722, G.729);
• vajaduse korral sisujagamise protokoll (nt H.239 või BFCP (SIP));
• turvalisus: H.235 ja vastav toetatav krüpteering;
• maksimaalne toetatav ribalaius;
• autonoomne seade, mitme punkti kontrollüksus (MCU) või lüüsseade;
• kas mitme punkti kontrollüksus või lüüsseade kasutab interaktiivset kõnekostet (IVR).

2. Kohtu ISDNi ja/või avaliku IP-ühenduse andmed.

Videokonverentsi tehnilised üksikasjad on järgmised:

kasutatav sideprotokoll: H.323

turvalisus: H.235 AES

maksimaalne toetatav ribalaius: 256 kbps

3. Taotlus videokonverentsi katsetamise kavandamiseks enne ütluste andmist.

4. Videokonverentsi tuge osutava isiku (eelistatavalt kohtule tuge osutav kohtuametnik koos IT- või telekommunikatsioonitehnikuga) nimi ja otsesed kontaktandmed (telefon, faks ja e-post).

5. Alternatiivina ISDNi ja IP-ühendusele ning selleks, et vältida sidepiiranguid, mis tulenevad võrgu- ja tulemüürisätetest, võimaldab kohtus paigaldatud varustus kasutada videokonverentsiühenduse loomiseks selliseid platvorme nagu Webex, Zoom, Teams või Skype.

Sellisel juhul peaksid videokonverentsil osalevad kohtud eelnevalt kokku leppima, millist platvormi kasutatakse, sest Portugali kohtuametnik peab paluma kohaliku kohtu IT-tehnikul paigaldada videokonverentsiseadmetesse vajaliku tarkvara.

Alati tuleks ühendust siiski enne kontrollida, et teha kindlaks, kas on vaja tehniliselt sekkuda.

Lingid

Tsiviilkohtumenetluse seadustik

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/1783

Märkus

Käesolevas teabelehes sisalduv teave ei ole tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunkti ega kohtute või muude üksuste ja asutuste jaoks siduv. Tuleb tutvuda ka kehtivate õigusaktidega. Neid võidakse korrapäraselt ajakohastada või kohtupraktikas teisiti tõlgendada.

1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, siis milliseid liikmesriigi menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Kuigi Slovakkia õigus ei sisalda erinorme, mis võimaldavad tõendite kogumisel taotleva liikmesriigi kohtu osalemist, puuduvad siiski seda takistavad sätted. Kohtud koguvad vastavalt menetluseeskirjadele tõendeid kohtuistungil ja vajaduse korral väljaspool kohtuistungit (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Civilný sporový poriadok) artikkel 188). Poolte nõusolekul võib kohus korraldada kohtuistungi videokonverentsi või muu sidetehnoloogia abil (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 175). Põhimõtteliselt on pooltel õigus tõendite kogumisel kohal viibida.

Videokonverentsi teel tõendite kogumist käsitlev erikord puudub (v.a eespool kirjeldatud kord). Seepärast kohaldatakse üksnes määrust tõendite kogumise kohta (Nariadenie o výkone dôkazu), tsiviilkohtumenetluse seadustikku ning kohtute haldus- ja kantseleieeskirju (Spravovací a kancelársky poriadok pre súdy) (2015. aastal: Slovaki Vabariigi Justiitsministeeriumi 11. novembri 2005. aasta dekreet nr 543 ringkonnakohtute (okresné súdy), piirkonnakohtute (krajské súdy), erikohtute (Špeciálny súd) ja sõjaväekohtute (vojenské súdy) haldus- ja kantseleieeskirjade kohta).

Kõik muud küsimused tuleb lahendada kõnealuste kohtute vahelisel kokkuleppel Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku abil.

2 Kas on piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja menetlusosalisi?

Slovakkia õiguses puuduvad piirangud videokonverentsi teel küsitletavate isikute ringi suhtes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 187 kohaselt võib tõendina kasutada kõike, mis võib aidata kaasa asja nõuetekohasele selgitamisele ja mis on saadud seaduslikult. Eelkõige võib küsitleda menetluspooli, tunnistajaid ja eksperte.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 203 peab tõendite kogumisel järgima salajase teabe hoidmise kohustust.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 38 kohaselt võtab kohus arvesse alaealise menetluspoole arvamust. Alaealise arvamuse tuvastab kohus tema seadusliku esindaja või pädeva laste sotsiaalse kaitse ja eestkosteasutuse kaudu või küsitledes alaealist, sealhulgas ilma vanemate juuresolekuta. Konkreetsed piirangud sõltuvad lapse vanusest ja kohtu valitud küsitlusmeetodist.

3 Kas on piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Puuduvad, välja arvatud piirangud, mis on seotud tõendite olemusega (asjaolu, et ruumide läbiotsimist ei ole võimalik läbi viia videokonverentsi teel jne).

4 Kas on piiranguid koha suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Tõendeid kogutakse tavaliselt kohtuistungil (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 188) ja kohtuistungid toimuvad tavaliselt kohtuhoones (kohtute haldus- ja kantseleieeskirjade artikkel 25 koostoimes artikliga 35). Küsitlust oleks tehnilistel põhjustel keeruline mujal läbi viia.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid kohtuistungeid tohib salvestada?

Videokonverentsiseadmete abil on võimalik ka videokonverentse salvestada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 175 võib suuline ülekuulamine videokonverentsi teel toimuda siiski üksnes menetluspoolte nõusolekul. Selline audiosalvestis kantakse andmekandjale, mis on kohtuasja toimiku osa.

6 Mis keeles peab kohtuistung toimuma: a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

See küsimus ei puuduta konkreetselt tõendite kogumist välisriigis või videokonverentsi teel. Kohtuistungite üldeeskirjade kohaselt kooskõlas artiklitega 12–14 viiakse Slovaki kohtute kohtuistungid alati läbi riigikeeles ja taotluse korral tagatakse tõlgi teenused.

Kui kohus kogub tõendeid artiklite 19 ja 20 alusel vahetult, teeb ta seda enda keeles.

7 Kui vajatakse tõlke, siis kes vastutab nende leidmise eest ja kus peaks olema tõlkide asukoht, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

Kui kohtuistung toimub videokonverentsi teel vastavalt artiklitele 12–14 ja on vaja suulist tõlget (nt kui kohtus kuulatakse üle Slovaki Vabariigis elavat prantslast), tagab Slovaki kohus tõlgi, kuid nõuab määruse artikli 22 lõike 2 kohaselt kulude hüvitamist taotlevalt kohtult. Kui videokonverentsi korraldatakse vastavalt artiklile 19, lepib keskasutus taotleva kohtuga kokku tingimused ja teeb ettepaneku, et taotlev kohus tagaks vajaduse korral tõlgi. Slovakkias asuvate tõlkide andmed leiab Slovaki Vabariigi justiitsministeeriumi veebisaidilt.

8 Millist menetlust kohaldatakse kohtuistungi korraldamiseks ja isiku teavitamiseks ülekuulamise aja ja koha kohta, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt? Kui palju aega tuleks mõlema variandi korral kohtuistungi kuupäevast teavitamiseks ette näha, et isik saaks selle toimumisest piisavalt vara teada?

Slovakkia õigus ei sisalda selle kohta erisätteid. Kohaldatakse üldeeskirju kohtuistungite korraldamise ning tunnistajate ja poolte kohale kutsumise kohta. Kohus kogub tavaliselt tõendeid kohtuistungil (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 188) ja kohtukutsed tuleb kätte toimetada piisavalt vara, et järgida kohtuistungi ettevalmistamiseks seaduses ettenähtud tähtaega. Kohtute haldus- ja kantseleieeskirjade artikli 46 lõige 3 reguleerib kohtukutsete suhtes kohaldatavaid nõudeid. Kohtukutse tuleb kätte toimetada tavaliselt vähemalt viis päeva enne kohtuistungi toimumise kuupäeva (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 178 lõige 2).

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas need tasutakse?

Slovaki kohtud ei kohalda videokonverentsi korraldamise tasu.

10 Kuidas tagatakse, et otse taotleva kohtu poolt ülekuulatavat isikut teavitatakse sellest, et ütluste andmine on vabatahtlik?

Slovakkia õigus ei sisalda selle kohta erisätteid. Üldiselt peab kohus andma kohtuistungi alguses isikule juhiseid tema menetlusõiguste ja kohustuste kohta, v.a juhul, kui isikut esindab advokaat või kui hagejaks on riik, riigiasutus või juriidiline isik, keda esindab juristiharidusega isik (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 160).

11 Millist menetlust kasutatakse ülekuulatava isiku isikusamasuse kontrollimiseks?

Slovakkia õigus ei sisalda selle kohta videokonverentsi käsitlevaid erisätteid. Konkreetne menetlus otsustatakse ad hoc kokkuleppega asjaomaste kohtute vahel. Kohaldatakse üldsätteid ülekuulatava isiku isikusamasuse tuvastamise kohta (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 200). [Kohus] kontrollib isikuandmeid isikutunnistuse või passi alusel. Kohtuistungi alguses tuleb tuvastada tunnistaja isik ja kõik asjaolud, mis võivad mõjutada tunnistaja usaldusväärsust (sugulussuhted jms).

12 Milliseid nõudeid kohaldatakse vande andmise suhtes ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohase tõendite vahetu kogumise raames nõutakse vande andmist?

Slovakkia õigus sisaldab selle kohta üksnes kriminaalkohtumenetlust (mitte tsiviilkohtumenetlust) käsitlevaid erisätteid.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 196 lõikele 2 teavitavad kohtud siiski tunnistajaid iga kohtuistungi alguses tunnistaja ütluste tähtsusest, tunnistaja õigustest ja kohustustest (rääkida tõtt ja mitte varjata midagi) ning valevande andmise kriminaaltagajärgedest.

Kui taotlev kohus nõuab tunnistaja, eksperdi või menetluspoole ärakuulamist vande all vastavalt oma riigi õigusele, ei peeta seda Slovakkia avaliku korraga (ordre public) vastuolus olevaks. Vande tekst on esitatud rahvusvahelise eraõiguse ja menetluse seaduses (seaduse nr 97/1963 artikkel 58b).

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et kohtuistungi päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Kõikides Slovaki kohtutes on administraator, kelle poole saab pöörduda, et kavandada videoühenduse katsetamist, kohtuistungi kuupäeva jne. Administraator on saanud eriväljaõppe videokonverentsiseadmete käsitsemiseks. Probleemide tekkimise korral võib administraator võtta ühendust kohtu tehnikuga ja ta võib korraldada tehniku kohaloleku kohtuistungi toimumise päeval.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Nõutakse tehnilist teavet, mis on vajalik ühenduse loomiseks taotleva kohtu seadmetega ja vajadusel teavet tõlgi kohta.

1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, siis milliseid liikmesriigi menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Mõlemad menetlused on võimalikud. Taotluses tuleks selgelt märkida, millisele menetlusele taotlev kohus osutab.

Kui taotlus esitatakse määruse artiklite 12–14 kohaselt, kohaldatakse ülekuulamise suhtes kohtumenetluse seadustiku sätteid tõendite kogumise kohta.

2 Kas on piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja menetlusosalisi?

Tsiviil- ja kaubandusasjade puhul selliseid piiranguid ei ole. Videokonverentsi teel võib küsitleda nii tunnistajaid, eksperte kui ka menetlusosalisi.

3 Kas on piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Piirangud puuduvad.

4 Kas on piiranguid koha suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Piirangud puuduvad.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid kohtuistungeid tohib salvestada?

Videokonverentsi teel peetavate kohtuistungite salvestamine ei ole küll keelatud, kuid kõikides kohtutes ei ole selleks vajalikke seadmeid. Selle kohta tuleb taotluse esitamise ajal konkreetselt küsida.

6 Mis keeles peab kohtuistung toimuma: a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

Kui taotlus esitatakse artiklite 12–14 kohaselt, toimub kohtuistung soome või rootsi keeles. Tõendite vahetul kogumisel artiklite 19–21 kohaselt otsustab taotlev kohus, millist keelt kasutada.

7 Kui vajatakse tõlke, siis kes vastutab nende leidmise eest ja kus peaks olema tõlkide asukoht, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

Kui taotlus esitatakse artiklite 12–14 kohaselt, võivad taotlev ja taotluse saanud kohus tõlkide töökorralduses ja palkamises kokku leppida. Kui taotlus esitatakse artiklite 19–21 kohaselt, vastutab tõlkide leidmise ja palkamise eest taotlev kohus.

8 Millist menetlust kohaldatakse kohtuistungi korraldamiseks ja isiku teavitamiseks ülekuulamise aja ja koha kohta, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt? Kui palju aega tuleks mõlema variandi korral kohtuistungi kuupäevast teavitamiseks ette näha, et isik saaks selle toimumisest piisavalt vara teada?

Kui taotlus esitatakse artiklite 12–14 kohaselt, peab taotluse saanud kohus saatma kirjaliku kutse kohtuistungile ilmumiseks. Eelistatavalt tuleks see teatis saata vähemalt 2–3 nädalat enne kohtuistungi kuupäeva. Kui taotlus esitatakse artiklite 19–21 kohaselt, vastutab kutsete kättetoimetamise ja vastavate korralduste eest taotlev kohus.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas need tasutakse?

Kui isik kuulatakse kohtus videoseadmete abil üle kooskõlas määruse artiklitega 12–14, ei kaasne videokonverentsi kasutamisega enamasti mingeid eraldi kulusid. Kui isik kuulatakse üle kohtuväliselt kooskõlas artiklitega 19–21, peab videokonverentsiga seotud kulud kandma taotlev kohus.

10 Kuidas tagatakse, et otse taotleva kohtu poolt ülekuulatavat isikut teavitatakse sellest, et ütluste andmine on vabatahtlik?

Artikli 19 lõike 2 kohaselt peab taotlev kohus asjaomasele isikule teatama, et ülekuulamine toimub vabatahtlikkuse alusel.

11 Millist menetlust kasutatakse ülekuulatava isiku isikusamasuse kontrollimiseks?

Kui taotlus esitatakse artiklite 12–14 kohaselt, peab taotluse saanud kohus vajaduse korral isikusamasust kontrollima ja selle tuvastama isikut tõendava dokumendi või passi alusel. Kui taotlus esitatakse artiklite 19–21 kohaselt, peab ülekuulatava isiku isikusamasust kontrollima taotlev kohus ise.

12 Milliseid nõudeid kohaldatakse vande andmise suhtes ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohase tõendite vahetu kogumise raames nõutakse vande andmist?

Artiklite 19–21 kohase tõendite vahetu kogumise puhul ei kohaldata konkreetseid nõudeid seoses vande andmisega. Vanne antakse kooskõlas tunnistajat küsitleva kohtu suhtes kohaldatava õigusega.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et kohtuistungi päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Taotluse saanud kohus peab sel otstarbel määrama kontaktisiku.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

– Taotlev kohus peaks teatavaks tegema tehnilise korralduse ja konkreetsete (juriidiliste) küsimustega tegelevate kontaktisikute nimed.

– Taotluses tuleks märkida selle kontaktisiku kontaktandmed (e-post ja/või telefoninumber), kelle poole saab pöörduda ka kohtuistungi ajal, näiteks juhul, kui videolingiga esineb probleeme.

– Kui riigid on eri ajavööndites, tuleb taotluses märkida, kas kohtuistungi kellaaeg on märgitud taotleva riigi või taotluse saanud riigi aja järgi.

1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, siis milliseid liikmesriigi menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Jah, tõendeid saab videokonverentsi teel koguda nii taotleva liikmesriigi kohtu osalusel kui ka vahetult selle liikmesriigi kohtu poolt.

Vastavalt nõukogu määrust tõendite kogumise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi „tõendite kogumise määrus“) käsitleva seaduse (2003:493) artiklile 5 peab tõendeid koguma ringkonnakohus ja kohaldama peab kohtumenetluse seadustiku sätteid tõendite kogumise kohta väljaspool kohtuistungit (seadustiku 35. peatüki jaod 8–11), kui määruses ei ole sätestatud teisiti.

Tuleb märkida, et asjades, mille suhtes tõendite kogumise määrust ei kohaldata, kohaldatakse muude õigusaktide asjaomaseid sätteid, näiteks seadust (1946:816), mis käsitleb tõendite kogumist välisriigi kohtu poolt.

2 Kas on piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja menetlusosalisi?

Iga isikut, keda tuleb asjaga seoses küsitleda, võib küsitleda videokonverentsi teel.

3 Kas on piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Konkreetsed piirangud puuduvad.

4 Kas on piiranguid koha suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Tõendeid koguvad ringkonnakohtud. Muid konkreetseid piiranguid ei ole kehtestatud.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid kohtuistungeid tohib salvestada?

Jah, see on lubatud ja seadmed on olemas.

6 Mis keeles peab kohtuistung toimuma: a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

a) Kohtuistung peab toimuma rootsi keeles, kuid kohus võib kasutada tõlgi teenuseid.

b) See sõltub taotleva riigi eeskirjadest.

7 Kui vajatakse tõlke, siis kes vastutab nende leidmise eest ja kus peaks olema tõlkide asukoht, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

a) Rootsis toimuva ülekuulamise puhul otsustab Rootsi kohus, kas ja kuidas tuleb kasutada tõlki.

b) Taotlev kohus võib vajadusel küsida tõlgi leidmisel abi valitsuskantseleist, mis on tõendite kogumise määruse kohaselt keskasutus. Valitsuskantselei ja taotlev kohus võivad kokku leppida selles, kuidas tõlk ülekuulamisel osaleb (tõendite kogumise määruse artikli 20 lõige 2).

8 Millist menetlust kohaldatakse kohtuistungi korraldamiseks ja isiku teavitamiseks ülekuulamise aja ja koha kohta, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt? Kui palju aega tuleks mõlema variandi korral kohtuistungi kuupäevast teavitamiseks ette näha, et isik saaks selle toimumisest piisavalt vara teada?

a) Asja menetlev kohus väljastab ülekuulatavale isikule kutse. Kutses täpsustatakse aeg ja koht. Ehkki seadusega pole kohtuistungist teatamisel ette nähtud etteteatamisaja pikkust, tuleb kutse saajale anda piisavalt aega (mõistlik etteteatamisaeg) kutses esitatud nõuete täitmiseks.

b) See sõltub taotleva riigi eeskirjadest.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas need tasutakse?

Kui Rootsi kohus seda nõuab, peab taotlev kohus katma ekspertide ja tõlkide kulud, täitmistaotlusest tulenevad kulud vastavalt erimenetlusele ja sellise sidetehnoloogia nagu video- ja telekonverentsiseadmete kulud (vt tõendite kogumise määruse artikli 22 lõige 2 ning artikli 12 lõiked 3 ja 4).

10 Kuidas tagatakse, et otse taotleva kohtu poolt ülekuulatavat isikut teavitatakse sellest, et ütluste andmine on vabatahtlik?

Taotlev kohus peab asjaomast isikut teavitama, et tõendite kogumine vastavalt tõendite kogumise määruse artiklile 19 peab toimuma vabatahtlikkuse alusel.

11 Millist menetlust kasutatakse ülekuulatava isiku isikusamasuse kontrollimiseks?

Sellega seoses puudub eraldi reguleeritud menetlus isikusamasuse tuvastamiseks.

12 Milliseid nõudeid kohaldatakse vande andmise suhtes ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohase tõendite vahetu kogumise raames nõutakse vande andmist?

Üldiselt kohaldatakse riiklikke eeskirju vande andmise kohta ja eritingimusi või teabenõudeid artikli 19 kohaldamiseks ei ole sätestatud.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et kohtuistungi päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Kõikides kohtutes on olemas töötajad, kus oskavad videokonverentsiseadmeid käsitseda.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Tavaliselt ei nõuta mingisugust lisateavet.