This page was last modified on 13 January 2017, at 10:36.

Eesti:Kõrgharidus

Allikas: Eurydice

Sissejuhatus Eesti

Contents

Eesti:Poliitiline, sotsiaalne ja majanduslik taust ning arengusuunad

Eesti:Ajalooline ülevaade

Eesti:Peamised seadusandlikud ja täidesaatvad võimuorganid

Eesti: Rahvastik: demograafiline olukord, keeled, usk

Eesti:Poliitiline ja majandusolukord

Eesti:Haridussüsteemi üldine korraldus ja juhtimine

Eesti:Olulisemad põhimõtted ja riiklikud poliitikad

Eesti:Elukestva õppe strateegia

Eesti:Haridussüsteemi ja tema struktuuri korraldus

Eesti:Erahariduse korraldus

Eesti:Eesti kvalifikatsiooniraamistik

Eesti:Haridussüsteemi juhtimine riigi ja maakonna tasandil

Eesti:Haridussüsteemi juhtimine kohalikul ja õppeasutuse tasandil

Eesti:Statistika haridussüsteemi korralduse ja juhtimise kohta

Eesti:Hariduse rahastamine

Eesti:Alus-, Üld- ja Kutsehariduse Rahastamine

Eesti:Kõrghariduse rahastamine

Eesti:Täiskasvanuhariduse rahastamine

Eesti:Alusharidus

Eesti:Alushariduse korraldus

Eesti:Õpetamine ja õppimine alushariduses

Eesti:Hindamine alushariduses

Eesti:Korralduslikud võimalused ja alternatiivsed struktuurid alushariduses

Eesti:Põhiharidus

Eesti:Põhihariduse korraldus

Eesti:Õpetamine ja õppimine põhihariduses

Eesti:Hindamine põhihariduses

Eesti:Korralduslikud võimalused ja alternatiivsed struktuurid põhihariduses

Eesti:Keskharidus ning keskharidusjärgne kutseharidus

Eesti:Üldkeskhariduse korraldus

Eesti:Õpetamine ja õppimine üldkeskhariduses

Eesti:Hindamine üldkeskhariduses

Eesti:Kutsekeskhariduse korraldus

Eesti:Õpetamine ja õppimine kutsekeskhariduses

Eesti:Hindamine kutsekeskhariduses

Eesti:Keskharidusjärgse kutseõppe korraldus

Eesti:Õpetamine ja õppimine keskharidusjärgses kutseõppes

Eesti:Hindamine keskharidusjärgses kutseõppes

Eesti:Kõrgharidus

Eesti:Õppeasutuste tüübid

Eesti:Esimese astme õppekavad

Eesti:Bakalaureuseõpe ja rakenduskõrgharidusõpe

Eesti:Lühikesed kõrgharidusõppekavad

Eesti:Teise astme õppekavad

Eesti:Kaheastmelisest õppemudelist erinevad õppekavad

Eesti:Kolmanda astme õppekavad

Eesti:Täiskasvanute haridus ning koolitus

Eesti:Vastutusalade jaotus

Eesti:Arengud ja poliitilised prioriteedid

Eesti:Peamised koolituste pakkujad

Eesti:Peamised õppimisvõimaluste liigid

Eesti:Mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamine

Eesti:Õpetajad ja koolipersonal

Eesti:Koolieelsete lasteasutuste ning koolide õpetajate esmakoolitus

Eesti:Koolieelsete lasteasutuste ning koolide õpetajate teenistustingimused

Eesti:Koolieelsete lasteasutuste ning koolide õpetajate pidev kutsealane areng

Eesti:Kõrgkoolide õppejõudude esmakoolitus

Eesti:Kõrgkoolide õppejõudude teenistustingimused

Eesti:Kõrgkoolide õppejõudude pidev kutsealane areng

Eesti:Täiskasvanute õpetajate ja koolitajate esmakoolitus

Eesti:Täiskasvanute õpetajate ja koolitajate teenistustingimused

Eesti:Täiskasvanute õpetajate ja koolitajate pidev kutsealane areng

Eesti:Kooli juhtkond ja muu pedagoogiline personal

Eesti:Koolieelsete lasteasutuste ja koolide juhtkond

Eesti:Koolieelsete lasteasutuste ja koolide hariduse kvaliteedi jälgimisega tegelev personal

Eesti:Koolieelsete lasteasutuste ja koolide nõustamisega tegelev personal

Eesti:Muu koolipersonal

Eesti:Kõrgkoolide juhtkond

Eesti:Kõrgkoolide muu personal

Eesti:Täiskasvanute koolitusasutuste juhtkond

Eesti:Täiskasvanute koolitusasutuste muu personal

Eesti:Kvaliteedi kindlustamine

Eesti:Kvaliteedi kindlustamine alus- ning koolihariduses

Eesti:Kvaliteedi kindlustamine kõrghariduses

Eesti:Kvaliteedi kindlustamine täiskasvanuhariduses

Eesti:Haridustugi ja -nõustamine

Eesti:Hariduslike erivajadustega õpilaste õpe tavakoolis

Eesti:Hariduslike erivajadustega õpilaste õpe koolieelsete lasteasutuste erirühmades ja erikoolides

Eesti:Tugimeetmed koolieelsete lasteasutuste ja koolide õpilastele

Eesti:Juhendamine ja nõustamine koolieelsetes lasteasutustes ja koolides

Eesti:Tugimeetmed kõrghariduses õppijatele

Eesti:Nõustamine ja juhendamine kõrghariduses

Eesti:Tugimeetmed täiskasvanuhariduses õppijatele

Eesti:Juhendamine ja nõustamine elukestvas õppes

Eesti:Mobiilsus ja rahvusvaheline mõõde

Eesti:Mobiilsus koolieelses hariduses ja koolihariduses

Eesti:Mobiilsus kõrghariduses

Eesti:Mobiilsus täiskasvanuhariduses

Eesti:Rahvusvahelistumise muud aspektid koolieelses hariduses ja koolihariduses

Eesti:Rahvusvahelistumise muud aspektid kõrghariduses

Eesti:Rahvusvahelistumise muud aspektid täiskasvanuhariduses

Eesti:Kahepoolsed lepingud ja ülemaailmne koostöö

Eesti:Käimasolevad Reformid Ja Poliitilised Arengud

Eesti:'Sissejuhatus

Eesti:Käimasolevad reformid ja poliitilised arengud

Eesti:Alushariduse valdkonna reformid

Eesti:Üldhariduse valdkonna reformid

Eesti:Kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkondade reformid

Eesti:Kõrghariduse valdkonna reformid

Eesti:Reformid üldoskuste ja tööhõivelisuse valdkondades

Eesti:Euroopa vaatenurk

Eesti:Õigusaktid

Järgnevate aastate kõige olulisemad hariduseesmärgid paneb paika Eesti elukestva õppe strateegia 2020 ehk haridusstrateegia.  Strateegia seab üldeesmärgiks kõigile Eesti inimestele nende vajadustele ning võimetele vastavate õpivõimaluste loomise kogu elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus.

Selleni jõudmiseks on määratletud viis strateegilist eesmärki ning meetmed nende saavutamiseks. Eesmärgid puudutavad õppijatena nii lapsi, noori kui ka täiskasvanuid ja vanemaealisi ning nende saavutamiseks peavad panustama kõik: õppijad ise, tööandjad, lapsevanemad, koolid, ministeerium ja kogu ühiskond laiemalt.

Elukestava õppe strateegiliste eesmärkide täitmine kõrgharidusmaastikul on kirjeldatud kõrgharidusprogrammis.

Eesti kõrgharidussüsteem on kaheharuline õpe toimub akadeemilisel ning rakenduslikul suunal. 2002/2003. õa-st on akadeemilisel suunal toimuv õpe üldstruktuurilt kolmeastmeline. Esimene aste on bakalaureuseõpe, teine aste – magistriõpe. Akadeemilise õppe kolmas, kõrgeim aste on doktoriõpe. Rakenduskõrgharidusõpe on sarnaselt bakalaureuseõppega kõrghariduse esimese astme õpe, mis tagab ligipääsu magistriõppele. Igal kõrghariduse astmel vastava õppe lõpetamist loetakse õppeasutuse lõpetamiseks.

Bakalaureuse- ja magistriõpe on arsti, loomaarsti, proviisori, hambaarsti, arhitekti ja ehitusinseneri kutsealadel ning klassiõpetaja koolituses integreeritud üheks tervikuks ning annab kõrghariduse teise astme kvalifikatsiooni.

Õppeaasta jaguneb kaheks semestriks – sügis- ja kevadsemestriks. . Nii sügis- kui kevadsemester kestavad üldjuhul viis õppekuud, mille maht ainepunktides on pool õppeaasta mahust. Õppeaasta algab reeglina septembris ja lõpeb juunis. Sügissemester kestab olenevalt õppeasutuse otsusest tavaliselt septembrist detsembrini ja eksamiperiood on jaanuaris. Kevadsemester kestab jaanuari lõpust või veebruari algusest mai lõpuni, kuid eksamid toimuvad sageli juuni lõpuni. Üliõpilane saab igal aastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust.

Õppekavas määratud õppe mahtu arvestatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 26 tunnile tööle, mille üliõpilane on õppeks kulutanud. Õppeaasta maht on 60 ainepunkti, mis on 1560 tundi tööd, mille üliõpilane on õppeks kulutanud.

Tegutsevad kahte tüüpi institutsioonid – ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid.  Ülikoolis toimub õpe kolmel astmel: rakenduskõrgharidus-
bakalaureuse-, magistri-  ning doktoriõppes. Rakenduskõrgkoolis ja mõnes kutseõppeasutuses toimub rakenduskõrgharidusõpe. Rakenduskõrgkoolis võib toimuda ka keskharidusjärgne kutseõpe ning Vabariigi Valitsuse otsuse alusel  teatud tingimuste täitmisel ka magistriõpe.  Omandivormilt jagunevad õppeasutused riiklikeks, avalik-õiguslikeks ja eraõiguslikeks.

Kõrghariduse üldised seaduslikud alused on sätestatud Eesti Vabariigi haridusseaduses, ülikooliseaduses, rakenduskõrgkooli seaduses ja erakooliseaduses. Veel kohaldatakse kutseõppeasutuse seadust  ja täiskasvanute koolituse seadust, doktoriõppe puhul ka teadus- ja arendustegevuse korralduse seadust. Eesti Vabariigi haridusseadus liigitab kõrghariduse tasemehariduseks ning määrab kõrgharidust andvate õppeasutuste tüübid. Ülikooliseadus sätestab ülikooli asutamise, ühinemise, jagunemise ja tegevuse lõpetamise korra, tegutsemise alused, autonoomia piirid, juhtimise põhimõtted, õppekorralduse, sh ühisõppekavade loomise põhimõtted, kvaliteedihindamise süsteemi, ülikooli varade õigusliku seisundi, finantseerimise korra, õppejõudude ja üliõpilaste põhiõigused ja -kohustused ning haldusjärelevalve ülikooli tegevuse üle. Seaduses defineeritakse ka kõrgharidusega seotud põhimõisted. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduses on määratletud üliõpilastele toetuste ja õppelaenu andmise tingimused ning kord.

Kõrgharidustaseme ühtsed nõuded Eestis määratleb Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kõrgharidusstandard, mis kehtib kõrgharidustaseme kõikidele astmetele, olenemata nende õiguslikust seisundist.  Kõrgharidusstandard on alusdokument kõrghariduse omandamist võimaldavatele õppeasutustele õppe läbiviimise õiguse andmisel, institutsionaalsel akrediteerimisel ja õppekavagruppide kvaliteedi hindamisel.  Arsti-, loomaarsti-, proviisori-, hambaarsti-, ämmaemanda-, õe-, arhitekti- ja ehitusinseneriõppele kohaldatakse kõrgharidusstandardi sätteid Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud raamnõuetest tulenevate erisustega. Raamnõuetes kirjeldatakse nii nõudeid õppekavadele ja õppejõududele kui ka vastava õppekava läbimisel omandatavaid pädevusi.  Eestis erineval ajal välja antud kvalifikatsioonide vastavus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega "Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus".

Määrusega „Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused“ on kehtestatud üliõpilaste riiklikud stipendiumid (erialastipendium, tulemusstipendium, doktorandistipendium, erivajadustega üliõpilaste stipendium ja asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetav stipendium), stipendiumide suurused ja tingimused, millele üliõpilane pean stipendiumi taotlemisel vastama. 

Õigusaktid

Eesti elukestva õppe strateegia 2020

Ülikooliseadus

Rakenduskõrgkooli seadus

Kutseõppeasutuse seadus

Erakooliseadus

Täiskasvanute koolituse seadus

Õpetajate koolituse raamnõuded

Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded

Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus

Õppetoetuste ja õppelaenu seadus

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus

Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimusted