FARNET
Fisheries Areas Network

Good Practice Method

Setting up Inshore Fisheries Forums

Country:

Description

Context, needs, opportunity: 

Iiri rannalähedane kalandussektor hõlmab ligikaudu 1200 alla 12-meetrist paati, mis tegutsevad peamiselt kuue meremiili laiuses vööndis. See Iiri Vabariigi rannakogukondi koondav laevastiku osa on väga killustunud ja veel hiljuti ei olnud neil mingisugust esinduslikku struktuuri või efektiivset viisi riigiasutustega suhtlemiseks. Selleks, et anda rannakaluritele võimalus otsuste tegemisel kaasa rääkida, loodi rannakalurite piirkondlikud foorumid (Regional Inshore Fisheries Forum, RIFF).

Tänu kalanduse kohaliku tegevusrühma (Fisheries Local Action Group, FLAG) suhtlusele kohalike kogukondadega ja tugevale sidemele Iirimaa meretoidu arenduskeskusega (Irish Seafood Development Agency, BIM) leidis Iirimaa põllumajandus-, kalandus- ja toiduaineteministeerium (Department of Agriculture Food and Marine, DAFM), et FLAG on ideaalne valik rannalaevastiku kaasahaaramiseks. Seega pöördusidki BIM ja DAFM FLAGi poole palvega, et viimane aitaks luua ja toetada rannakalurite piirkondlikke foorumeid.

FLAGi meeskond võttis alustuseks ühendust kohalike ühenduste ja/või kalaühistutega. Nendes kohtades, kus rannakaluritel esindajaid ei olnud, organiseeriti kohtumised. Lisaks tagasid nad, et ka teised merekeskkonna kasutajad, nagu akvakultuuritootjad, mereäärsed meelelahutuse pakkujad, keskkonna MTÜ-d ja mereandide tootjad, oleksid suhtlusesse kaasatud. Pärast kohtumisi tehti vastavatele FLAGi juhatustele ettepanek mitmete rannakalurite piirkondlike foorumite loomiseks. Kuna FLAGi juhatus aitab rannakalureid esindada, on rannakogukondade õiguspärasuse ja kestuse jaoks vajalik nendepoolne heakskiit. Esimestel rannakalurite piirkondlike foorumite kohtumistel valiti esimehed ja aseesimehed, kes omakorda esindavad oma RIFFi rannakalurite riiklikus foorumis (National Inshore Fisheries Forum, NIFF).

Main achievements: 

Iiri Vabariigi rannajoonel tegutseb nüüdseks kuus rannakalurite piirkondlikku foorumit. Foorumid on rannakaluritele platvormiks, mille kaudu suhelda riigiasutustega (eriti DAFM-iga) ja teha oma hääl otsustusprotsesside juures kuuldavaks. Hetkel on igas RIFFis kuni 12 liiget, kellest 8 on rannakalurid ja 4 esindavad akvakultuuri- ja keskkonnasektorit ning mereäärse meelelahutuse ja mereandide ekspordi sektorit. Iga RIFF valib endale ise esimehe ja aseesimehe, kes esindavad neid rannakalurite riiklikus foorumis. RIFFide uuendamise protsess ei ole enam FLAGidest sõltuv, kuid side FLAGiga ei ole katkenud. RIFFid võivad mereandide tootjate hulgast esitada kandidaate FLAGi juhatuse liikmekohtadele.

Iga RIFF saab nüüd rannakalurite riiklikule foorumile teha soovitusi rannalähedase püügi majandamise/säilitamise kohta. NIFF omakorda saab teha vastavaid soovitusi põllumajandus-, kalandus- ja toiduaineteministeeriumile. Selle protsessi käigus on saavutatud kokkuleppeid mitmete tehniliste meetmete osas (sh Necora puber ja kaunkrabid).  RIFFid ja NIFF on loomas rannalähedase püügi sektorile strateegiat ja peagi jõuab see ka avalikkuse ette. NIFF on loonud rannakalurite riikliku ühenduse (National Inshore Fisheries Association), et saada toetust Euroopa Merendus- ja Kalandusfondilt (EMKF).

Transferability: 

Väikesemahulise rannapüügiga tegelevatel kaluritel on raskusi oma hääle kuuldavaks tegemisel ka teistes Euroopa riikides. FLAGi tugi Iiri rannalaevastikule on hea näide sellest, kuidas pakkuda tuge haavatavatele kogukondadele. FLAGidel on oluline roll rannakalurite esindatuse formaliseerimisel, kuna neid hinnatakse väikesemahulise kalapüügi sektori poolt ja nad tagavad ka teiste seotud sektorite kaasamise.

Lessons: 

See algatus õnnestus tänu sidusrühmade vahel loodud usaldusele ning realistlikele eesmärkidele. Alt-üles lähenemisviis, mida FLAGi korraldajad ja juhatus kasutas, oli peamine edufaktor RIFFide loomise juures. Samas sai see võimalikuks ainult tänu seotud riigiasutuste kaasamisele.

Resources

Skills: 

The FLAG managers’ skills were identified as vital to the successful outreach to inshore fishermen. Deep knowledge of the coastal community and the members of the inshore fleet were essential for bringing together the various stakeholders. More specifically, a capacity to listen and relate to personal issues, persuasion and reliability were considered fundamental. 

Staff resources:

The initial setting up of the RIFFs was very time consuming, involving profiling the fishing activity in the respective RIFF areas and organising meetings with many different stakeholders. Bringing the nominations to the FLAG Boards and especially getting the FLAG Boards to get involved with the process was also particularly time consuming and represented additional work for the FLAG, on top of existing tasks.

In total, one part-time person (0.5 FTEs) for a period of 4 months was necessary for the setting-up process.

Financial resources: 

The cost of running the RIFFs/NIFF is supported by BIM through its Inshore Conservation Scheme. A BIM Officer, based in the Head Office and working a 4-day week, administers and supports the work of the NIFF and the administration of the RIFFs full-time. On top of this, the FLAG coordinators typically dedicate 5 days a month, though sometimes more, to administering their respective Regional Inshore Fisheries Forums.  

Information

Timeframe of implementation From Jun 2018
Sea Basins
Type of area
Theme

Organisation

BIM West

Visuals

Contact details

Organisation Contacts

BIM West
Mr. Séamus Breathnach
+353 95 32028
Ireland
Publication date: 
27/06/2018
PDF Version