MITTETEHNILINE PROJEKTIKOKKUVÕTE (MTK)
Projekti pealkiri
Kasvu hind - insuliini-laadse kasvufaktori 2 mõju telomeeride lühenemisele
MTK tunnus
NTS-EE-839248 v.1, 04-07-2022
MTK riiklik tunnus
Välja ei avaldata.
Riik
Eesti
Keel
et
Esitatakse ELile
Välja ei avaldata.
Jah
Projekti kestus kuudes.
2
Märksõnad
kasv
IGF-2
telomeerid
lõivsuhe
Projekti eesmärk (eesmärgid)
Alusuuringud: Endokriinsüsteem/ainevahetus
Alusuuringud: Etoloogia/loomade käitumine/loomabioloogia
Projekti eesmärgid ja eeldatav kasu
Projekti eesmärkide kirjeldus (näiteks teatavate teaduse jaoks tundmatute tegurite käsitlemine või teaduslikud või kliinilised vajadused).
Uurimisküsimusi on antud projektis kaks: Küsimus 1: kas ja mil määral saavutatakse eksperimentaalselt suurendatud kasvukiirus somaatilise korrashoiu arvelt. Suurendades IGF2 taseme kaudu eksperimentaalselt kasvukiirust, et saada teada kas suurenenud investeeringud kehakasvu suurendavad telomeeride lühenemise kiirust; Küsimus 2: kas ja mil määral suurendab eksperimentaalselt vähenenud kasvukiirus investeeringuid somaatilisse korrashoidu. Vähendades kasvukiirust otse IGF1 retseptorite (IGF1r) inhibeerimise kaudu, soovin teada, kas vähenenud kasvukiirus aeglustab telomeeride lühenemise kiirust.
Milline on sellest projektist tõenäoliselt saadav võimalik kasu? Selgitage, kuidas projekt aitab kaasa teaduslikele edusammudele või toob lõppkokkuvõttes kasu inimestele, loomadele või keskkonnale. Kui see on asjakohane, eristage lühiajalist kasu (mis ilmneb projekti kestuse jooksul) ja pikaajalist kasu (mis võib tekkida pärast projekti lõppu).
Projektist saadav kasu on saada teada, kuidas IGF-2 mõjutab telomeeride lühenemise kiirust, mis mehhanismi tasemel kinnitaks paljude ökoloogiliste ja meditsiiniliste uuringute tulemust, mis on kaudselt näidanud Insuliini-laadsete kasvufaktorite ja telomeeride pikkuse olulist omavahelist seost. Teiseks pakub antud projekt viisi kuidas manipuleerida kasvu negatiivselt ilma elukeskkonda (sh toitu) manipuleerimata, mis on olnud ökoloogilistes uuringutes tihti arutelu koht.
Eeldatav kahju
Millistes katsetes loomi tavaliselt kasutatakse (näiteks süstid, kirurgilised protseduurid)? Märkige nende katsete arv ja kestus.
Verevõtmine, süstimine, käsitsemine (+ mõõtmine). Kõik protseduurid võtavad aega, mis on mõõdetav minutites.
Milline on eeldatav mõju/kahjulik mõju loomadele, näiteks valu, kaalulangus, mitteaktiivsus/vähenenud liikumisvõime, stress, käitumishäired, ja selliste mõjude kestus?
Oodatav on, et ühe grupi kasv kiireneb ja teise grupi kasv aeglustub võrreldes kontrollgrupiga. Ainukesed ootamatud kahjulikud mõjud on, et kasvukõver hälbib liiga palju oodatust, kuid süstimise lõpetamisel manustatavate ainete mõju kaob ja kasvukõver normaliseerub paari päeva jooksul.
Milliseid loomaliike ja kui mitut katselooma eeldatavasti kasutatakse? Millised on eeldatavad raskusastmed ja milline on loomade arv igas raskusastme kategoorias (liikide kaupa)?
Liik
Koguarv
Hinnanguline arv raskusastmete kaupa
Taastumatu elutegevusega
Leebe
Mõõdukas
Raske
Muud linnud (other Aves)
240
0
240
0
0
Mis saab loomadest, kes hoitakse katse lõpuni elus?
Liik
Taaskasutatavate, elukeskkonda/loomakasvatussüsteemi tagasi viidavate või uude elukohta paigutatavate loomade hinnanguline arv
Taaskasutatud
Tagasi viidud
Uude elukohta paigutatud
Muud linnud (other Aves)
0
240
0
Esitage põhjendus loomade katsejärgse kavandatava saatuse kohta.
Tegemist on ökoloogilise uurimusega, kus eesmärgiks on näha linnupoegade iseseisvumist ja võimalusel edasist elu.
Asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtte kohaldamine
1. Asendamine
Nimetage asjaomases valdkonnas kasutusel olevad loomkatsetega mitteseotud alternatiivid ja põhjendage, miks neid ei ole võimalik kasutada projekti eesmärkide saavutamiseks.
Ei ole võimalik asendada, kuna uurimiseküsimused eeldavad eksperimentaalset uurimist vabalt elavas populatsioonis (ei ole valitud geneetilist liini ja keskkonnaks ei ole laboris loodu). Kirjandusest on leida nõnda vähe reaalset andmestikku, et seda rakendada ka arvutisimulatsioonides, isegi kui vabalt elavat looma mitte kasutada. Ühtlasi ei ole võimalust teha ka antud katse rakukultuuris, see ei anna vastuseid organismi kui terviku kohta, vaid kindla rakuliini kohta.
2. Vähendamine
Selgitage, kuidas määrati kindlaks kõnealuses projektis kasutatavate loomade arv. Kirjeldage kasutatavate loomade arvu vähendamiseks võetud meetmeid ning uuringute kavandamise põhimõtteid. Kui see on asjakohane, kirjeldage tavasid, mida kasutatakse kogu projekti jooksul, et minimeerida kasutatavate loomade arvu kooskõlas teaduslike eesmärkidega. Sellised tavad võivad hõlmata näiteks prooviuuringuid, arvutimodelleerimist, kudede jagamist ja taaskasutust.
Katses tehakse pesasisene (paariviisiline) menetlus – võrreldavad pojad on sarnase kasvukohaga, geneetikaga, aga menetlus on erinev. See vähendab tunnustes varieeruvuse hulka ja seega vähendab vajaliku valimi suurust.
3. Täiustamine
Tooge näiteid konkreetsetest meetmetest (nt rangem seire, operatsioonijärgne hooldus, valuravi, loomade treenimine), mida võetakse seoses katsetega, et minimeerida loomadele põhjustatavat heaolu vähenemist (kahju). Kirjeldage mehhanisme, mille abil saab projekti kestuse ajal kasutusele võtta uusi täiustatud meetodeid.
Katseloomadena kasutatakse evolutsioonilises ökoloogias ja ökofüsioloogilistes uuringutes tavalist mudelliiki – must-kärbsenäppi. Seega on teada suhteliselt hästi tema pesitsusökoloogia, käitumuslikud eripärad. See on oluline, et katses ei häirita loomi rohkem kui vaja. Katses kasutatakse subkutaanset IGF-2 süstimise menetlust. Varasem kogemus sama liigiga ja ettevaatus abinõude (sh desifitseerimine ja katse lõpetamise kriteeriumid) vähendavad oluliselt aega, mis veedetakse pesa häirimisel ja ka kumulatiivset stressi/valu kestust ning intensiivsust. Katses kasutatakse süstimist. Antud metoodika suurendab efekti suurust võrreldes oraalse manustamisega ning IGF-1 süstimine ei tekitanud poegadel väärarenguid ega lisasuremust. Naha desinfitseerimine väheneb infektsioonide tekke võimalus oluliselt.
Selgitage loomaliigi valikut ja asjaomaseid eluetappe
Katseloomadena kasutatakse evolutsioonilises ökoloogias ja ökofüsioloogilistes uuringutes tavalist mudelliiki – must-kärbsenäppi. Uuritav liik on arvukas meie uurimisalal. Seega on teada suhteliselt hästi tema pesitsusökoloogia, käitumuslikud eripärad. Varasemad uuringud on samuti andnud informatsiooni IGF-1 (väga sarnase funktsiooniga hormoon) ning telomeeride kohta just must-kärbsenäppidel. Kuna uuritakse kasvu siis poegade kaasamine on ainuõige lahendus.
Tagasiulatuvaks hindamiseks (JH) valitud projekt
JH-ks valitud projekt?
JH tähtaeg
Tagasiulatuva hindamise põhjused
Hõlmab raskeks klassifitseeritud katseid
Kasutatakse ahvilisi
Muu põhjus
Tagasiulatuva hindamise muu põhjuse selgitus
Lisaväljad
Riiklik väli 1
Välja ei avaldata.
Riiklik väli 2
Välja ei avaldata.
Riiklik väli 3
Välja ei avaldata.
Riiklik väli 4
Välja ei avaldata.
Riiklik väli 5
Välja ei avaldata.
Projekti alguskuupäev
Välja ei avaldata.
Projekti lõppkuupäev
Välja ei avaldata.
Projekti heakskiitmise kuupäev
Välja ei avaldata.
RHK-kood 1
Välja ei avaldata.
RHK-kood 2
Välja ei avaldata.
RHK-kood 3
Välja ei avaldata.
Link varasemale MTK-le, mida ei ole Euroopa Komisjoni süsteemis